Osmussaare maastikukaitseala suureneb seitsme hektari võrra

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osmussaar.
Osmussaar. Foto: Kaire Korpe

Valitsuses tuleb neljapäeval arutlusele Osmussaare maastikukaitseala uus kaitse-eeskiri, mis näeb ette kaitseala pindala suurendamist seitsme hektari võrra.

Uue eeskirja kohaselt on kaitseala pindalaks 489 hektarit. Samas väheneb kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt maastikukaitseala piiranguvööndi pindala 211,8 hektarilt 88 hektarini, ülejäänud ala on kavas muuta sihtkaitsevööndiks.

Saare keskel asuva piiranguvööndi pindala on vähenenud, kuid moodustatud on kaks uut piiranguvööndit - Osmussaare lõunasadama ja tuletorni ümbrusesse.

Uuendusena on plaanis kehtestada ajaline liikumispiirang 1. aprillist kuni 30. juunini 0,6 hektari suurusel Tiiru sihtkaitsevööndis, et mitte häirida tiirude pesitsuskolooniat. Varasemalt oli lubatud viibida kõikjal maastikukaitsealal.

Eelnõu kohaselt on täpsustatud ka raiepiiranguid sihtkaitsevööndis. Kehtiva eeskirja järgi on saarel lubatud puurinde harvendamine, mis edaspidi asendatakse võimalusega kujundada metsakooslust vastavalt kaitse-eesmärgile.

Eelnõu jõustumisel keelatakse uuendusraie ning lubatuks jääb vaid turberaie ehk raieviis, mille puhul osa puid jäetakse noorte puude kaitseks kasvama. Piiranguvööndisse jääb ligikaudu üheksa hektarit metsaala, mis asub jätkuvalt riigiomandis oleval maal.

Leevendusena on eelnõus lisandunud võimalus telkida õuemaal omaniku loal. Samuti võib varuda adru ja pilliroogu ning püstitada rajatisi kaitseala ja kinnistu tarbeks.

Osmussaar on Eesti loodepoolseim saar, suuruselt on ta saartest neljateistkümnes. Saar on loode-kagu suunas piklik, umbes 4,6 x 1,3 km. Taimede poolest on saar üsna liigirikas - haruldustest kasvavad seal näiteks taani merisalat, karvane lipphernes ja kaljukress.

Loomastik on saarel üsna kesine - seal elavad rebased, koprad, rabakonnad, nastikud, vesilikud, nahkhiired ja mingid -, kuid linnustik seevastu on rändeperioodil arvukas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles