Rootsi tabloid Aftonbladet teatas, et ulatuslik luureoperatsioon Stockholmi saarestikus võis alata pärast seda, kui merevägi leidis territoriaalvetest Venemaal valmistatud sideseadeldise.
Aftonbladet: Rootsi kaitsevägi leidis merest Vene sideseadeldise
Kinnitamata andmetel võis seadeldise leidmine olla tõukejõuks ulatusliku operatsiooni alustamisel.
Endine allveelaeva komandör, nüüd pensionipõlve nautiv Göran Frisk, kommenteeris ajalehele, et see oleks üsna mõistlik käivitaja suuroperatsioonile.
Allika teatel leidis reedel üks Rootsi ründepaat siseseadeldise, mis ilmselt oli esialgu vee all kuskile kinnitatud, ent kokkupõrkel ulpis veepinnale.
Allikas rääkis Aftonbladeti reporterile Johan Stambrole, et Rootsi mereväe alus sõitis objektile ilmselt otsa, mispeale see veepinnale kerkis. Nüüdseks on poolemeetrise läbimõõduga sideseadeldis allika teatel Rootsi kaitseväe käes.
Kaitseväe juhataja Sverker Göransson lükkas väited ümber ja ütles ajalehele, et alus põrkas kokku valguspoiga.
Mis võis olla leitud objekt?
Göran Friski tsiteerib ka ajaleht Svenska Dagbladet. Ajalehe teatel kommenteeris Frisk, et juhul kui tõepoolest leiti sideseadeldis võib tegemist olla allveelaeva ujuva sidepidamisvahendiga, mis on muuhulgas võimeline edastama satelliidi vahendusel infot allveelaeva tehnilise seisukorra kohta ning võis edastada ka hädakutsungi.
Veepinna all liikuv ja oletatavalt hätta sattunud allveelaev on kurt ja tumm, side hoidmiseks baasiga võib allveelaev saata pinnale sidepoi.
Merevees levib üksnes väga madala sagedusega raadiolaine. Seetõttu on sideühendused veepinna all liikuvate allveelaevadega väga keerulised.
Sidepoi on lihtne ujuv seadeldis, milles on raadiosaatja. Kui allveelaev saab seda kasutada, siis ei pea ta pinnale ega ka periskoobi töösügavusele tõusma ega tooma välja raadioantenni, mis võiks allveelaeva paljastada.
Sidepoi töötati välja Teise maailmasõja ajal. See kuulub nii Vene kui lääneriikide allveelaevade tavapärasesse varustusse.
«Sellised sidepoid on kinnitatud allveelaevade külge. Nad edastavad kodeeritud sõnumeid satelliidile. Nende sisuks võib olla mis tahes, alates diislikütuse lekkest kuni kütusprobleemideni või Spetsnazi eriüksuslasteni,» rääkis Frisk Aftonbladetile.
Sõnum võib olla saadetud lennukile, kopterile, baaslaevale või otse kodusesse mereväebaasi.