Õpilasesinduste liit: Eesti ei ole enam see, mis ta oli eile

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitulistamise järgne olukord Paalalinna kooli juures.
Koolitulistamise järgne olukord Paalalinna kooli juures. Foto: Margus Ansu

Eesti Õpilasesinduste Liidu teatel on Viljandis aset leidnud juhtum suureks šokiks kõigile ning Eesti ei ole tänasest enam see, mis ta oli eile.

Postimees avaldab õpilasesinduste liidu avalduse täismahus:

Eesti Õpilasesinduste Liit avaldab sügavat kaastunnet hukkunu lähedastele, samuti tragöödia tunnistajatele ning kogu kooliperele.

Oluline on küsida, mis on juhtumi tagamaad, mis ajendas õpilast sel moel käituma ja kuidas seda oleks ennetada saanud, aga ka pöörata senisest enam tähelepanu sellele, mida edaspidi teha, et taolist tragöödiat vältida.

Üha enam on vajalik pöörata suuremat tähelepanu turvalisusele koolis. Äärmiselt tarvilik on tagada igas koolis konkreetse turvalisuse kava olemasolu. Iga koolipere liige peab teadma, kuidas erinevates ohuolukordades käituda - olgu see tulekahju või koolitulistamine. Turvaline koolikeskkond on iga koolitöötaja, õpilase ja lapsevanema jaoks oluline, mistõttu peab kooli juhtkond vastutama koolis maksimaalse turvalisuse tagamise eest. Veel enam - iga koolipere liikme võimuses on midagi ära teha turvalisuse kindlustamise jaoks.

Vajalik on aktiivselt, sisuliselt ning tulemuslikult tegeleda koolivägivallaga. Kuigi koolivägivalla temaatika on olnud aktuaalne juba mõnda aega, siis alles praegu, pärast tragöödiat, oleme tajumas selle probleemi sügavust.

Tuleb suurenda märkamist ja hoolimist üksteise suhtes. Õpilased peavad käima silmad lahti, et tähele panna ebatavalisi pingeid, käitumist, meeleolu koolimajas, omavahelises suhtlemises, samuti sotsiaalmeedias. Õpetajad peavad olema koolitatud ka keerulisemate olukordade ära tundmiseks ja nende varajaseks lahendamiseks. Iga koolipere liige peab olema võimeline märkama kiusamist ja olema valmis sekkuma. Tuleb silmas pidada, et koolivägivald ei esine üksnes õpilaste vahel, vaid ka õpetajate ja õpilaste ning õpetajate seas. Iga juhtumit tuleb märgata juba varajases staadiumis, et vältida selle kulmineerumist.

Määrava tähtsusega on ka koolirõõm, millest kahjuks võib koolides vajaka jääda. Vajalik on välja selgitada, millised on põhilised pingeallikad koolipere omavahelistes suhetes. Koolirõõmu vähendab ka koolistress ja pinge. Liigne kodutööde maht, faktipõhine õpe, kontrolltööde suur hulk, mahukad õppekavad ja ebapiisavad õppematerjalid põhjustavad koolirõõmu vähenemist.  Riiklikult tegeletakse ainekavade mahu vähendamisega, ent oluline on teostada reaalset kontrolli nende rakendamisele koolides. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele on koostatud kindla eesmärgiga ja neid tuleb järgida. See on samm lähemale turvalisele, mugavale ja hubasele koolikeskkonnale.

Koolivägivalla vähendamiseks, koolirõõmu suurendamiseks ning kooli turvalisuse tagamiseks on tarvilik Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooliperede, lapsevanemate ja huvikaitseorganisatsioonide koostöö, et kaardistada erinevaid lahenduskäike. Koolikiusamine peab lõppema ja kõigi nulltolerants vägivalla suhtes on selle eelduseks.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole. EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles