Eks iga valitsus taha enne valimisi populaarne olla. Selleks pole midagi lihtsamat, kui valijatele raha jagada. Ainult et kusagilt tuleb see laiali jagatav raha leida. Sel suvel otsustasid võimulolijad, et uue valitsuse helduse peavad kinni maksma õliküttekatelde omanikud, kelle jaoks läheb toasoe 40 protsenti kallimaks. Summa, mis majakütjate taskust järgmisel aastal võetakse, pole riigieelarve kontekstis just suur, ligi kaheksa miljonit, aga rasketel aegadel on kärbes ka liha.
Pealegi ei pea riik muretsema, et loodetav lisaraha jääb laekumata, sest maksuametil on täpselt teada, kes ja kui palju soodsama aktsiisiga diislikütust on ostnud. Toasooja järsust kallinemisest niigi muserdatud majaomanike elule aga lisavad omalt poolt vürtsi ametnike ähvardused, et 2. maiks olgu kodused õlimahutid odavast diisliküttest tühjaks tehtud, või muidu …
Neid ei huvita, kuidas seaduskuulekad kodanikud ülejäänud sajad liitrid mahutitest kätte saavad. Paak olgu tähtajaks tühi ja kõik. Ülepea pole vaja endale talveks nii palju kütet koju varuda, et seda võiks kevadeks rohkem kui 100 liitrit järele jääda. Pole vaja 1000 liitri kaupa tellida, saab ka kanistri haaval tuua.
Loomulikult pole riigil mingit kohustust kunagi aastate eest tehtud soodustust säilitada, aga see, kuidas majaomanikega käitutakse, on lihtsalt inetu. Konkreetsete lahenduste asemel kostab ametiasutustest vaid ähvardusi. Ei mingit üleminekuaega, et talvest järelejäävat kütust võiks lõpuni tarvitada. Ime see kasvõi voolikuga välja ja maksa niigi kallile küttele suuri summasid utiliseerimise eest peale, sest kütusemüüjad seda tagasi ei võta ja kodus sa seda hoida ei tohi.
Kuigi soodusaktsiisi kadumine otsustati ära mitme kuu eest, pole siiani suudetud välja pakkuda ühtegi konkreetset toetust õliküttest loobumiseks. Jagatakse vaid üldsõnalisi soovitusi minna üle pelleti- või maasoojusküttele. Samas on üldteada fakt, et küttesüsteemi ehitamine on kallis, aga selle asendamine teisega veelgi kallim, eriti kui sul on selleks aega kümme kuud.
Õli valab tulle riigikogulane, kes räägib nii teles kui ka raadios, kuidas õlikütte kasutajad on rumalad, sest tegu on juba praegu ühe kõige kallima küttega. Unustades ära, et nende majade rajamise ajal polnud see kõige kallim, vaid hoopis optimaalne lahendus. Paljud loobuksid sellest päevapealt, aga neil lihtsalt pole selleks raha. Kui oled ostnud endale kümne aasta eest korteri õliküttega majja ja pead lisaks kopsakale küttearvele iga kuu ka pangale üksjagu oma sissetulekust loovutama, siis lihtsalt pole ümberehitamiseks hädavajalikke tuhandeid eurosid.
Ilmselt peavad paljud pered järgmisel sügisel välja otsima rasked vatitekid, mille all talv jahedas kodus mööda saata, sest kullahinnaga ostetud küttest piisab vaid miinuskraadide vältimiseks. Sooja saab tuppa alles kevade saabudes.