Valitsus otsustas täna heaks kiita ja riigikogule saata seitse eelnõu, mis näevad järgmisel aastal ette kuni 154 kaitseväelase osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel NATO reageerimisjõududes, Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus.
«Välismissioonidel osalemisega täidame oma kohustusi, mis meil rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena on,» ütles kaitseminister Sven Mikser ministeeriumi teatel. «Näitame, et panustame ise teiste riikide julgeolekusse, mitte ainult ei tarbi turvalist julgeolekukeskkonda, mida NATO või Euroopa Liidu liikmesus Eestile annab.»
Mikseri sõnul kindlustab Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega enda julgeolekut. «NATO liitlaste kiire reageerimine ja üksuste liigutamine Eestisse kinnitavad Eesti julgeolekupoliitika ning sealhulgas sõjalistel välismissioonidel osalemise tulemuslikkust,» märkis ta.
Eelnõu kohaselt on tuleval aastal kaitseväe üks suurimaid missioone osalemine NATO 1. miinitõrjeeskaadris, mis on NATO reageerimisjõudude NRF osa ning kuhu Eesti panustab nii sel kui järgmisel aastal ühe miinijahtija, kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonna ja kuni viie staabiohvitseriga.
NATO reageerimisjõud on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone kõikjal maailmas. NRFi tegevus on otseselt seotud Eestiga, sest pärast Venemaa agressiooni Ukrainas saatis NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove NRFi koosseisus oleva NATO 1. miinitõrjeeskaadri püsivalt Läänemerele, teatas kaitseministeerium.
Eelnõu järgi osaleb kuni 50 Eesti kaitseväelast Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus. Lahingugrupid on 15-päevase reageerimisajaga sõjalised üksused, mida Euroopa Liit saab kiirelt kasutada rahvusvahelises kriisiohjes. Eesti kaitseväelased on alalises valmisolekus Eestis.
Kuni 25 kaitseväelast plaanitakse eelnõu kohaselt saata NATO juhitavale Afganistani jätkumissioonile Resolute Support Mission. Kaitseministeeriumi teatel pole tegu mitte lahing-, vaid väljaõppe- ja nõustamismissiooniga.
Samuti taotleb valitsus riigikogult 10 kaitseväelase mandaadi pikendamist Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis ja osaluse suurendamist ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA. Kui praegu teenib MINUSMAs kaks Eesti staabiohvitseri, siis edaspidi peaks missioonil osalema 10 kaitseväelast.
Lisaks sellele soovitakse pikendada kolme kaitseväelase mandaati, kes osalevad NATO rahutagamisoperatsioonil KFOR Kosovos, ja kuue kaitseväelase mandaati, kes osalevad ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO Lähis-Idas. Samuti taotleb valitsus mandaati kuni viie kaitseväelase saatmiseks NATO või Euroopa Liidu uue sõjalise operatsiooni staapi juhul, kui see otsustatakse luua.
Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis parlament.