Iga okas loeb!

Suurõppus «Siil 2015».

FOTO: Repro

Kaitseväele on 2014. aasta olnud tegus ja tulemusrikas.

Me oleme rakendanud uue struktuuri, mille tulemusel on paljuski ümber hinnatud ja analüüsitud meie tegelik kaitsevõime. Kaitseväe eesmärgid on selgemad, tegevus kindlapiirilisem ja tulemused tõhusamad. Manöövervõime on tõusmas, käimas on mitmed suurhanked, mis tugevdavad meie kaitsevõimet.

Allkirjastamisel on jalaväe lahingumasina CV 90 ost Hollandist, Ameerika Ühendriikide Kongress kiitis heaks tipptehnoloogiliste tankitõrjesüsteemide Javelin müügi Eestile. Jätkame ajateenijate olmetingimuste parandamist ning uued kasarmud avatakse Ämaris, Tapal, miinisadamas ja Jõhvis.

Ukraina kriis nõuab nii meie kui ka NATO uusi kaitseplaane. Töö selles suunas käib tempoga, mis on isegi paljunäinud kaitseväelastele üllatav. NATO on selgelt deklareerinud, et ohuks on putinlik Venemaa. Meie kaitseväega on liitunud Ameerika Ühendriikide üksused, alanud on Ämari õhuturbe alaline missioon, merevägi treenib koos erinevate riikide laevade ja allveelaevadega. Viimati külastasid meid oktoobri keskel Hollandi laevastiku alused.

Oleme ette valmistamas Eesti kaitseväe ühte suuremat õppust «Siil», kus osaleb üle 13 000 reservväelase, tegevväelase, kaitseliitlase ja liitlaste ning kuhu kutsume ka välisvaatlejad.

Tundub justkui enesekiitusena, kuid vahel peab tehtut ka revideerima, et tajuda meie inimeste entusiasmi ja ennastsalgavust, kes on panustanud palju rohkem, kui otsesed töökohustused seda nõuaks. Mille eest kõigile, kes on kaasa löönud ja mõelnud – suur tänu.

Tunnetame Eesti inimeste suurt toetust ja südamlikkust, mis väljendub eelkõige usalduses Eesti kaitseväe suhtes ja teisalt kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangu rahastuse tagamises, mis annab kaitseväele võimaluse olla süsteemne ja rakendada kõige efektiivsemaid arenguskeeme.

Eks eesmärk ole meil üks: raha ja usaldus investeeritakse tagasi inimeste turvatundesse. Siin on hea taas kinnitada, et Eesti kaitsevägi on analüüsinud viimase aja geopoliitilisi arenguid Ukrainas ja me saame kindlalt öelda, et oleme oma sammud seadnud juba enne Ukraina kriisi õigele rajale. Kiirreageerimine, millest on nüüd ka NATO tasandil palju jõulisemalt rääkima hakatud, oli meie kümne aasta arengukavas juba 2013. aastal.

Selles võtmes on järgmise aasta suurõppus «Siil 2015» üsna märgilise tähtsusega, kus me testime oma reservväe võimeid ja formeerimist, et olla valmis igaks provokatsiooniks ning mistahes kujul «roheliste mehikeste» ilmumiseks meie territooriumile.

Praegu peame oma tähelepanu pöörama hoopis kiiremale tegutsemisele nii infosõja kui ka teiste varjatud agressiooni tingimustes. Võiks ka öelda, et pärast Krimmi vallutamist on selge, et me oleme juba praegu infosõjas, kuigi mitte keegi ei ole kellelegi sõda kuulutanud. Ukraina puhul ei tehtud seda isegi siis, kui peaaegu ilma lahinguta võeti suveräänselt riigilt Krimmi poolsaar.

Täna vaatan ma isegi teatud murega uudiseid Euroopa liidrite ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumistelt, kus jutuks on küll Kagu-Ukraina, kuid täiesti on unustatud Krimmi annekteerimine.

Valede ja suunatud infooperatsioonide hüppeline kasv Venemaa riigi kontrolli all olevatest meediakanalitest viitab vaid ühele: tehakse kõik, et mõjutada meie inimesi Venemaale soodsas suunas käituma. Olgu selleks siis ajakirjanduse kaasaminek vene spekulatsioonidega või kaudne hirmu külvamine elanike hulgas näidates, et teeme, mis soovime.

Selle vastu peame samuti võitlema, olema oma arvamustes ausad ja otsekohesed ning mitte iseendas kahtlema. Veel kord rõhutan kõigile kahtlejatele: NATO ühtsus on suurem kui kunagi varem ning artikkel 5 ei ole vaid üks number paberil. See toimib ja selle garantiiks oleme ise oma käitumise ja suhtumisega. NATO liitlased on valmis meid vajadusel abistama.

Tagasi üles