Kooliteed on tore käia jalgsi, aga kui elad koolimajast kaugel, on sinna kindlasti toredam sõita tuttavas seltskonnas, tuttava bussi ja toreda bussijuhiga.
Kooli koolibussiga!
1. november 2014, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaa Kostivere kooli ümbrus paistab silma Eestile iseloomuliku hajaasustusega, ent majad asetsevad keskmisest veelgi hajusamalt. «See on kogu Jõelähtme valla eripära, inimesed elavad väga erinevates kohtades,» nendib Kostivere kooli direktor Vaido Niinesalu. «Täna just lugesime kokku, et 144 õpilasest 37 käivad koolis bussiga.»
Vallasiseseid koolibussiliine on kokku kolmteist, neist kaheksa sõidab ka Kostivere kooli eest läbi.
Kell hakkab kolm saama, tunnid on tänaseks läbi ja esimesel korrusel – direktori kabineti juures ja garderoobis – on näha liikumas vaid üksikuid õppureid.
Kui buss läheb katki
Kui Niinesalul lähevad keerulisevõitu numbrikombinatsiooniga liinitähistused bussi esiklaasi taga segaminigi, et missugune kuhu sõidab, siis igapäevastel bussisõitjatel on selge sott, kus koht sisse võtta.
Kaugeimad paigad, kuhu neljarattalised vuravad, on Kaberneeme ja Neeme, kus igal hommikul ja õhtupoolikul astub peale või maha üks, ning Ruu küla, mida esindab kaks õpilast. Hommikul saabuvad bussid kooli juurde kella veerand üheksa paiku ning lahkuvad eri aegadel.
«Nädal-paar tagasi oli ühel hommikul juhtum, et Rebala muuseumi lähedal oli buss katki läinud ja üks vallavalitsuse töötaja, kes on ühtlasi ka lapsevanem, korjas lapsed oma mikrobussi peale,» räägib direktor Niinesalu. «Ainult vahel harva, kui küsida õpilaselt hilinemise põhjust, ütlevad nad, et jäid magama, jäid bussist maha ja mõni pereliige tõi autoga ära.»
Koju kas või jala
Trobikond õpilasi ootab peatuses «Kostivere kool» kell 15.24 väljuvat liini J11 bussi. Kooris kinnitavad nad, et koolibussiga koolis käia on tore. Mis sest, et mõned juhid olevat toredad, aga mõned «väga kurjad». Kurjaks minevat juhid siis, kui sisenejate jalanõud on mudased, rahulikult oma kohal ei istuta või bussis liiga häälekaks minnakse. Aga mõni ei tee sellest mingit numbrit.
«Ühe korra, jah, läksin siis vanaema juurde,» vastab üks Jägalas elav tütarlaps küsimusele, kas ta vahel hiljaks on jäänud.
Koolist umbes kümne kilomeetri kaugusel elav ja üheksa aastat bussiga edasi-tagasi sõitnud nooruk teatab seevastu uljalt, et kui bussist maha jääb, läheb ta koju jalgsi. «Halb ilm mind ei heiduta, ausalt,» lisab ta.
Sinine koolibuss väljub peatusest täpselt minutipealt. Poisid istuvad tahapoole, tüdrukud ette, omavahel eriti ei suhelda. Bussis, mis teeb Jõelähtme kandis mitu tiiru, on mõnusalt soe ning aknast näeb mitut väikest luigeparve, kes äralennul põldudel viimaseid peatusi teevad. Mõnele noorema klassi õpilasele on ema või isa vastu tulnud.
Erinev temperament
Viimane peatus on Haljavas ja reisi algusest möödunud terve tund. Bussijuht Taivo Haavel lubab endale mõne minuti puhkust, et siis uuele ringile minna.
Haavel on rooli keeranud juba üle 40 aasta, neist koolibussis 23, nii et nüüd tuleb tal vedada koguni endiste koolipoiste ja -tüdrukute poegi ja tütreid. Mees räägib, et Kostivere, Loo ja Kuusalu koolide vaheline ring on sellest praegusest 50-kilomeetrilisest ringist palju suurem – lausa 147 kilomeetrit. Peatusi tehakse peaasjalikult aga ikka eeskätt seal, kus keegi elab – üle kilomeetri ei pea ükski laps peatusest koju astuma.
«Müramine on bussis tavaline asi, aga palju oleneb ka temperamendist,» kostab Haavel, kui temalt uurida, mis juhil närvi mustaks või kopsu üle maksa ajab. «Temperamentsem rahvas elab Maardu pool – neil on kotid pidevalt täis sööke ja jooke ning söömise ja joomise juures suudavad nad veel ka mürada, joosta, mitmeid kordi istumiskohti vahetada ja käsipuude küljes rippuda. Keelad, jätad bussi seisma – korraks teeb hea näo, aga hakkad sõitma, ta teeb uuesti!»
Juht peab tähele panema sedagi, kas äkki on keegi mõnusalt soojas bussis pärast väsitavat koolipäeva tukkuma jäänud. «Ja kui oled tükk aega juba hoopis teises suunas 20 minutit sõitnud, siis – kuna seda tööd on juba aastakümneid tehtud – helistan mõnele tuttavale ette ja tema viib siis lapse ära.»
Muide, Toivo Haavel kinnitab sedagi, et koolibussiga võivad sõita kõik, kes soovivad. Ainult et siis tuleb sõidu eest ka piletiraha maksta. «Päris «koolibussi» polegi olemas, see on avalik teenus,» seletab ta.
Sohver lööb bussile taas hääled sisse – järgmine sats koolilapsi Kostiveres juba ootab.