Kolm värvikat teooriat Rootsi allveelaevajahist

Stockholmi saarestikus korraldatud otsingutest võttis osa ka mereväe miinijahtija HMS Kullen.

FOTO: SCANPIX

Rootsis näivad kõik olevat arvamusel, et midagi seal Stockholmi saarestikus siiski ringi liikus, kuid kindlate tõendite puudumine on pannud aluse väga erinevatele teooriatele.

Kaheksa päeva väldanud suuroperatsioon konkreetse tulemusega, mida merevägi oleks saanud avalikustada, ei lõppenud. Mõned olid kindlad, et saarestikus liikus ringi Venemaa allveelaev. Rahvasuus liigub toimunust väga erilisi teooriad, millest Ilta-Sanomat valis välja kolm.

Esimene võimalik variant oli see, et tegemist võis olla mõne NATO riigi allveelaevaga. Teooria tugineb pikaajalistele juttudele Rootsi võimalikust alliansiga liitumisest. Kuna Ukraina kriisi tõttu on poliitiline olukord Euroopas ärev, siis selle teooria järgi oli NATO operatsiooni eesmärgiks äratada Rootsi üles nii sise- kui välispoliitilises mõttes.

Teine teooria tugineb tõsiasjale, et riigi kaitsekulusid on viimastel aastatel kärbitud ja kuna uus valitsus koostas parajasti järgmise aasta eelarvet, siis tekkis võimalus viidata reaalsele Rootsit ähvardavale ohule ja lisaraha vajadusele. Viimaste andmete järgi peaksid kaitsejõud saama järgmisel aastal 680 miljoni krooni suuruse lisasüsti, summat on plaanis astmeliselt suurendada 1,44 miljardi kroonini aastaks 2018.

Kolmas ja eelmistest värvikam teooria väidab, et mereoperatsiooni taga on Rootsi relvatööstused. SAAB Group jäi ilma suurest rahasummast, kui Šveits loobus JAS Gripen hävitajate tellimisest. Mõningate allikate väitel on huvipakkuvaks tõsiasi, et SAABi kontserni kuulub Kockmus AB, mis valmistab mereväele korvette ja allveelaevu. Selle üks tootmisüksusi asub aga Muskö saarel mereväe endises baasis. Sealt on lihtne minna Stockholmi saarestikku ja piirkonna looduslikke olusid tundes liikuda sujuvalt siia-sinna.

Tagasi üles