Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed: 7 sammu majanduskasvuks ja riigireformiks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Indrek Sammal

Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed Jaak Aaviksoo, Mart Laar, Juhan Parts ja esimees Urmas Reinsalu pakuvad välja ettepanekud, kuidast muuta riiki paindlikumaks, vähendada valitsemise koormust maksumaksjale ja anda riigikogule tagasi strateegilise juhtimise roll.

Eesti on viimase 25 aastaga teinud läbi silmapaistva arengu, ent me soovime enamat – soovime oma elukorralduse ja heaoluga olla võrdsed, aga miks mitte ka edukamad oma Põhjala naabritest. Praegu peame aga tunnistama, et meie areng on takerdunud ja oleme pigem jalgu jäämas oma lõunanaabritele. Uus arengutõuge ei sünni iseenesest, see tähendab pingutust, millesse tuleb ühiselt panustada ettevõtlusel, riigil ja kogu rahval. Võtmeroll selles koostöös on riigil. Tunnistades, et Eesti arenguhoog on kriisijärgsetel aastatel raugenud, vajab ka riik kriitilist pilku. Just riigi ja valitsemiskorralduse nüüdisajastamine saab anda olulise arenguimpulsi kogu ühiskonna arengule.

Eesti on väike, isegi väga väike riik ja meie rahvaarv kahaneb. Tööealisi inimesi on vaid iga teine ja ka see suhe kahaneb – peame õppima vähemate inimestega toime tulema. Samas oleme järjepidevalt ehitanud ja kasvatanud oma riiki – riigikogust-valitsusest kohalike omavalitsuste ja kõigi allasutusteni töötab juba 138 000 inimest 3377 (all)üksuse teenistuses. Valdavalt peavad neid üleval maksumaksjad. Maksukoormuse kõrval lasuvad ühiskonnal ka seaduste ja määrustega loodud kohustused, mida ühiskond tajub ülemäärase bürokraatiana – riigikogu võtab igal nädalal vastu kaks–kolm uut seadust, valitsuse ja ministrite määrustest rääkimata. Meil on riiki ja valitsemist liiga palju saanud – valitsemine on muutunud kohmakaks ja valitsemise koorem on raske kanda. Vaid Euroopa Liidu abiraha aitab meil sellega toime tulla. Lisame siia veel kuhjuvad lahenduseta probleemid, erinevate valitsusasutuste kehva koostöö ja vastutuse hajumise ning kõige lõpuks paljude elutähtsate teenuste alarahastamise, ning järeldame: vajame põhjalikku riigireformi – riigi peamiste toimemehhanismide ülevaatamist ja muutmist eesmärgiga tagada paindlikum, kergem ja inimlikum valitsemiskorraldus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles