Eesti naine ootab Valeri Karpinilt aastaid alimente

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valeri Karpin Moskva Spartaki jalgpallimeeskonna treeningul esmaspäeval Tallinnas
Valeri Karpin Moskva Spartaki jalgpallimeeskonna treeningul esmaspäeval Tallinnas Foto: Mihkel Maripuu

Eestis elav Vladislava Rego ootab juba ligi kaks aastat tulutult Venemaa tuntud jalgpallitreenerilt Valeri Karpinilt alimente nende ühise lapse ülalpidamiseks.

Harju maakohus mõistis Rego kasuks kaks aastat tagasi jalgpallitreener Valeri Karpinilt välja alimendid, kuna kohtus leidis tõestamist Karpini isadus 1990. aastal sündinud Vladislava tütre suhtes.

«Arvestades, et Karpin on praegu Tallinnas, otsustasime pöörduda ajakirjanduse poole - ehk paneks see ta tegutsema,» rääkis Postimees.ee poole pöördunud Vladislava abikaasa Igor Rego.

Tema väitel pole Karpin sugulussidemete asjus näidanud aastate jooksul üles mitte mingisugust osavõtlikkust. Karpin (41) viibib praegu Tallinnas treeninglaagris Moskva superklubiga Spartak, mille peatreener ta on.

Kohtuotsus jõustunud

Rego sõnul ei ilmunud Karpin kaks aastat tagasi kohtuistungile, samuti pole ta ettenähtud aja jooksul kohtuotsust edasi kaevanud, mis on seega jõustunud.

«Kohtuotsus on olemas, asi on kestnud mitu aastat. Ta ei taha seda näha ja mitte midagi tunnistada. Sajaprotsendiline ignoreerija,» ütles Rego.

Karpin pole maksnud kohtus elatisrahaks välja mõistetud 137 000 krooni. Summa sisaldab kohtu väljamõistetud 4000-kroonist igakuist elatisraha perioodil alates hagi esitamisest 2005. aastal kuni 2008. aastani, kui Vladislava tütar sai täisealiseks, ning hageja esindaja kulusid ja põlvnemise tuvastamiseks tehtud menetluskulusid ning riigilõivu.

Karpini ema elab Narvas ja tuli pojale neil päevil Tallinnasse külla, ka Karpin on pärit Narvast. Regod olevat proovinud varem Narvas Karpiniga isiklikult suhelda, kuid see ei õnnestunud, sest Karpin oli lihtsalt eemale jalutanud. Kadrioru staadionile minekust, kus Spartak kuni reedeni trenni teeb, ei usu Rego samuti tulu tõusvat.

Karpin alimente ei kommenteeri

Eile õhtupoolikul juhendas Karpin Kadrioru staadionil treeningut. Postimees.ee soovi peale saada Karpinilt alimentide asjus kommentaari, keeldus Spartaki pressišeff Leonid Trachtenberg intervjuusoovi Karpinile vahendamast, põhjendades, et Karpin räägib ainult jalgpallist. Trachtenberg lisas: «See on kohtu teema».

Siiski on Karpin kohtuasjaga kursis. Nagu nähtub Postimees.ee käsutuses olevast Harju maakohtu otsusest, sai Karpin 2005. aastal Hispaanias kätte hagiavalduse, hageja esitatud tõendid ja kohtukutse, mis toimetati Karpinile isiklikult kätte «keskasutuse kaudu,» nagu seisab kohtuotsuses.

«See tähendab, et hispaania karabinjeerid ehk politseinikud andsid talle dokumendid üle,» täpsustas Igor Rego. Karpin mängis siis Hispaania klubis Real Sociedad.

Igor Rego sõnul on tegi tema perekond märtsis Eesti justiitsministeeriumile avalduse, mispeale saatis Eesti pool Karpinile Moskvasse kirja.

Suhtlus Vene poolega aeganõudev

Justiitsministeeriumi kodulehe andmetel peab välisriigi kodanikult väljamõistetud elatisraha saamiseks nõuet tunnustama ka välisriigi kohtuinstants, kuid Venemaa puhul võib selleks kuluda aastaid.

 «Protseduur on aeganõudev, kuna Venemaa on väga suur ning struktureeritud riik, kus materjalide liikumisele ühest asutusest teise kulub palju aega,» selgitas justiitsministeerimi kõneisik Diana Kõmmus, miks selline tunnustuse saamine välisriigi kohtult võtab praktikas kaua aega.

Karpiniga seotud kohtuotsuse tunnustamise kohta Venemaal ütles Kõmmus, et justiitsministeeriumil on kohustus mitte avaldada rahvusvahelist õigusabi puudutavat informatsiooni kolmandatele isikutele.

Eesti ja Venemaa vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. «Seega on meil olemas vajalik õiguslik raamistik selleks, et Eesti kohtuotsust täitmisele pöörata,» lausus Kõmmus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles