Hardo Pajula: piiratud vastutus

Hardo Pajula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hardo Pajula
Hardo Pajula Foto: Postimees.ee

Viktoriaanliku ajastu kõrgpunktis esietendus Londonis puupüsti Savoy teatris tollase popkultuuri kahe ikooni, W. S. Gilberti ja Arthur Sullivani operett «Utopia Limited», mille viimases vaatuses ülistab koor aktsiaseltsi ja 1862. aasta seadust. Kuigi Gilberti libreto annab säru paljudele Briti elu varjupooltele – imperialism, šovinism, monarhia, parteipoliitika jne –, saab kõige suurema koosa piiratud vastutusega osaühingu idee ja selle ellukutsunud parlamendi akt.

1720. aastal South Sea Company läbisurutud nn mulliseaduse järgi nõudis aktsiaseltsi asutamine parlamendi eriluba. Kui 1830. aastate raudteebuum nõudlust kapitali järele hüppeliselt suurendas, muutus selline asjakorraldus ebapraktiliseks ning 1844. aastal vastuvõetud seaduse järgi nõuti aktsiaseltsina organiseeritud äriühingutelt üksnes registreerimist. Piiratud vastutuse säte pidi aga ootama veel üle kümne aasta, alles pärast 1855. aastat kerkis osanike ja kreeditoride vahele juriidilisest isikust kaitsevall. Gilberti ja Sullivani tsiteeritud 1862. aasta kompaniide seadus võttis tolleks ajaks tehtud uuendused kokku ja laiendas piiratud vastutuse põhimõtte ka kindlustusettevõtetele.

Piiratud vastutuse printsiibi vaevarikkas võidus mängisid peale raudteede ja teiste suurehitiste rolli ka sotsiaalpoliitilised kaalutlused. Nii liberaalid kui kristlikud sotsialistid nägid aktsiaseltsides vahendit vaeste elujärje edendamiseks ja klassikonflikti mahendamiseks. Moodsa äriühingu sünd ei ole seega kaugeltki üksnes tehnoloogilise edukäigu iseeneslik tagajärg, vaid vähemalt samavõrd ka poliitilise lehmakauplemise tulemus. Küsimus, kas eraõiguslikul ettevõttel on peale aktsionäride rikastamise ja maksude tasumise veel laiemaid ühiskondlikke funktsioone, ei ole aga järgneva pooleteise sajandi jooksul oma aktuaalsusest midagi kaotanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles