Teedehoid kaotab keskkonnatasude tõusuga 16 miljonit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeeriumi analüüsi kohaselt tekitab keskkonnatasude tõus teedehooldesse 16 miljoni euro suuruse augu.
Majandusministeeriumi analüüsi kohaselt tekitab keskkonnatasude tõus teedehooldesse 16 miljoni euro suuruse augu. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Keskkonnaministeeriumi kavandatava kaevandustasude tõusu tulemusel peab teedehoiuks eraldatavat eelarveraha 2020. aastaks suurendama 16 miljoni euro võrra või vähendama kohalike teede hoiuks mõeldud raha poole võrra.

Kaevandustasude planeeritud tõus mõjutab märgatavalt Eesti suurima teehaldaja ja karjääriomaniku maanteeameti eelarvet, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis maanteeameti andmete põhjal koostatud mõjuhinnangust.

Viie aastaga tõusevad teede ehitushinnad kümme protsenti, mis võrduks maanteeameti ehitusmahtudes 16 miljoni euro või 90 kilomeetriga, mis perioodil 2016–2020 tähendaks 400 kilomeetril riigimaanteedel taastusremondi ära jätmist.

Ministeerium peab vajalikuks kaevandamistasude tõstmisest tulenev teehoiu korraldamise kallinemine kompenseerida riigieelarvest. Lisarahastus tuleb ette näha riigieelarve strateegias.

Kui lisarahastust ei saada, tuleks riigimaanteede teehoiukava täitmist kompenseerimiseks vähendada kohalike teede hoiuks antavat toetust, mis praegu on 30 miljonit eurot.

Keskkonnatasude mõjuhinnangust selgub veel, et kruusa- ja liivakarjääridele püsitasu kehtestamine mõjuks maanteeametile katastroofiliselt, sest ametile kuulub ligi 130 liiva- ja kruusakarjääri, mis moodustab kõigist liiva- ja kruusakarjääridest üle 25 protsendi. Seega langeb peamine ehitusmaavarade maksutõus just maanteeametile ja teehoiule ning toob kaasa avaliku teenuse märkimisväärse kallinemise.

2018. aastaks jääb maanteeameti valdusse vähemalt 49 korrastamata karjääri, aga nende arv võib veelgi tõusta, kui hooldusfirmad hakkavad loobuma väheaktiivsetest karjääridest, mille läheduses iga-aastaseid töid ei toimu.

Karjääride sulgemine toob omakorda kaasa suuremad veokaugused, mis suurendab oluliselt ehitusmaterjalide hinda. Kui täna peetakse optimaalseks veokaugust 20-30 kilomeetrit siis maanteeameti hinnangu kohaselt võib veokaugus suureneda kuni 20 kilomeetrit.

Keskkonnaministeeriumi koostatud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava kohaselt kasutatakse ligikaudu 70-80 protsenti ehitusmaavaradest teedeehituses.

Praxise teostatud uuringu kohaselt  hinnati 2009. aastal, et tõenäoliselt jääb ehitusmaavarade aastane vajadus perioodil 2010–2020 vahemikku 6-8 miljonit kuupmeetrit, millest 50-60 protsenti kulub riigimaanteede ehituseks, remondiks ja hooldeks, 25-30 protsenti ehitusmaterjalide tööstuse vajaduseks ning 20 protsenti kohalike teede remondiks ja üldehituses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles