Rahanduskomisjon ei toetanud opositsiooni eelarvemuudatusi

Tavaliselt on riigieelarve eelnõu teine lugemine kaasa toonud ööistungeid.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Parlamendi rahanduskomisjon ei toetanud sel nädalal ühtegi 23 muudatusettepanekust, mille esitasid tuleva aasta riigieelarve eelnõule opositsioonisaadikud ja -fraktsioonid.

Rahanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev ütles Postimehele, et komisjoni enamuse toetust opositsiooni esitatud muudatusettepanekud ei pälvinud. Samas on fraktsioonidel võimalus panna suurem osa neist hääletusele järgmisel kolmapäeval toimuval riigieelarve eelnõu teisel lugemisel.

Teine lugemine tõotab pikka istungit

Vassiljev pidas tõenäoliseks, et fraktsioonid seda võimalust ka kasutavad, lisaks võivad nad võtta hääletuste eel kuni kümne minuti pikkuseid vaheaegu. Mitu päeva kestvat eelarvearutelu nagu mõnel varasemal aastal ei võimalda muudatusettepanekute hulk seekord siiski korraldada. «Pigem on praegu tunne, et sellist protestivenitamist ei teki. Kindlasti peetakse kõnesid, küsitakse küsimusi ja eks istung öösse kindlasti läheb, aga mitmepäevast istungit, tundub, ei tule,» ütles ta.

Esmaspäeval jätkab rahanduskomisjon arutelu rahandusministeeriumilt laekunud poolesaja ettepaneku üle, mida on Vassiljevi sõnul juba arutatud, kuid otsuseid tehtud veel ei ole. Tähtsamate teemadena tõi ta esile lisaraha leidmise nii piiri tugevdamiseks kui ka erakoolide rahastamist käsitleva riigikohtu otsuse täitmiseks.

Küsimusele, kas riigikogule on ka seekord ette nähtud niinimetatud katuseraha, mida fraktsioonide ettepanekute alusel jaotada, vastas Vassiljev, et teatud ruum nende otsuste tegemiseks on. «See ei ole kindlasti ainuke asi, millega riigikogu tegeleb. Kindlasti pole see ka kõige suurem summa, millega meil rinda pista tuleb. Muid sisulisi probleeme on veel päris palju, mida tuleb ümber teha,» kinnitas ta samas.

Opositsiooni soovid

Riigieelarve eelnõule kaheksa muudatust esitanud opositsiooniline Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) soovis lisaraha nii üksikvanema elatisfondi loomiseks kui haldusreformi korraldamiseks vajalike seadusemuudatuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks, Eesti piiri tugevdamiseks, põllumajandustootjatele riikliku üleminekutoetuse maksmiseks, teaduse baasrahastamise suurendamiseks ning Päästeliidu ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant toetamiseks.

Keskerakonna viis ettepanekut nägid ette koolitoidu toetuse tõstmist 78 sendilt ühele eurole, põllumeestele täiendava 23 miljoni euro suuruse toetuse eraldamist, maakonnaliinidel tasuta bussiliikluse tagamist ja kohalikele teedele eraldatava summa kasvu. Samuti taotlesid nad politsei- ja piirivalveameti personalikulude suurendamist ning soovisid aasta võrra edasi lükata erimärgistatud diislikütuse kütmiseks kasutamise keelu.

Kui Keskerakond nägi umbes 70 miljonit eurot vajavate muudatuste katteallikana tulumaksumäära üheprotsendilise langetamise ärajätmist, siis IRL soovis vajaliku raha saada nii valitsuse reservist kui ministeeriumide tegevuskulude vähendamisest.

Lisaks esitas rahanduskomisjonile viis muudatusettepanekut fraktsioonitu Andres Herkel, kes tahtis jagada erakondadele mõeldud 5,4 miljonist eurost kolm miljonit näiteks politsei- ja piirivalveametile merepäästevõimekuse tõstmiseks, Kaitseliidule varustuse ostmiseks ja omavalitsustele hariduskuludeks.

Neli muudatusettepanekut tegi IRLi fraktsiooni kuuluv Liisa Pakosta, kelle muudatused käsitlesid valitsuse reservist lisaraha andmist Viitna-Rõmeda kergliiklustee rajamiseks, muinsuskaitseameti eraomanikele mõeldud toetuste suurendamiseks ning Vabaõhumuuseumile külastajatekeskuse projekteerimiseks ja ajaloolise raudteejaama lisamiseks ekspositsiooni.

Kui riigieelarve eelnõu läbib järgmisel nädalal teise lugemise, peaks selle lõpphääletus toimuma 10. detsembril.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles