Maria Faust (29) on Saaremaalt pärit saksofonist ja helilooja, kes tegutseb Taanis. Tema oktett on saavutanud maailma jazziringkondades hea maine. Äsja ilmus ka debüütplaat «Bitchslap Boogie».
Maria Faust, jazzisaadik Taanis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millal hakkasite muusikat õppima? Miks just saksofon?
Alustasin klaveriga seitsmeselt. Soov muusikuks saada tuli juba neljaselt. Ei tea, miks lõpuks just saksofoni valisin. Ilmselt sobib mu olemusega. Kuna on kasulik osata vähemalt kaht pilli, harjutan klaverit siiani.
Õppisite muusikaakadeemias puhkpilliorkestri dirigeerimist. Kust tuli otsus Taani minna?
Tundsin, et hakkan iseennast kaotama. Adusin, et pole mõistlik teha korraga klassikalist ja jazzi, samas olid jazzi õppimise võimalused Eestis kasinad. Mul oli vaja korralikult harjutada ja mängida võimalikult palju.
Mis on suurema koosseisu eelised? Ja millised on olulisimad katsumused?
Katsumustest... Esiteks on see kallis. Teiseks võtab aega, et sünniks bändi oma helikood. Peab jälgima, et muusika ei muutuks müraks. Pausi olulisusest muusikas teavad paljud, kuid rakendavad vähesed.
Siiski on see koosseis end õigustanud, see kõlab täpselt nagu soovisin. Need inimesed on olnud mulle mu pere, meil on sarnased vaated ja unistused.
Teis on märgata feministlikke kalduvusi. Kuidas seostuvad feminism ja jazz?
Olen jah feminist, mu looming on inspireeritud naistest. Mind paneb muretsema naisinstrumentalistide vähesus jazz-muusikas. Kopenhaageni rütmikonservatooriumis on väga vähe naistudengeid.
On sada põhjust, miks naisi jazzis nii vähe on. 16ne noormees ja samaealine neiu ei leia jämmidel ühist keelt. Nii hakkavad tüdrukud jam session’eid vältima, nad jäävad arengus maha ja vaid vähesed otsustavad saada profimuusikuks.
Kuigi teie palad on instrumentaalsed, paistab neil ometi olevat oma stoori.
Muusika ongi väga kujundirohke, iga lugu räägib mingist läbielamisest. «New Panties and Boots» räägib New Yorgist.
Kasutasin meelega ülekomponeeritust, andmaks edasi selle linna olemust. Pidin minema iPodi ostma, kuid tatsasin Victoria Secreti poodi ja ostsin endale hulga trussikuid.
Mitmed teie lood on laivis jätnud kustumatu mulje. Siiski kõlavad nad plaadil teisiti.
Pidime lugusid päris palju muutma. Siiski püüdsime jätta võimalikult laiviliku mulje. Enamik asju on sisse mängitud vaid paar korda, meelega olen jätnud sisse vead, kõik jäigi aus. Mulle meeldib kuiv sound, naturaalne kõla, kunst on kui «promise of the beauty».
Ma ei kannata perfektsionismi, ei mõista neid, kes viimistlevad, valmistavad ette, harjutavad. Mina vajan action’it, nüüd, kohe ja ausalt.
Kas muusikuna on võimalik ära elada?
Nii nagu on olemas tarbekunst, on olemas ka tarbemuusika. Sellega saab ära elada. Mul on kahjuks tundlik meel, ma ei suuda panna viis tundi järjest tantsuks, iga päev. See tapab loomingulisuse. Kuskilt jookseb piir, kui palju võib teha muusikat vaid raha pärast.
Feministlik bigbändijazz
«Bitchslap Boogie» näitab, et Taanis tegutsev Maria Faust on praegu Eesti noortest jazzmuusikutest üks lootustandvamaid. Kuigi plaadimaterjal on selgelt vaoshoitum, kui võiks tema kaheksaliikmeline grupp kõlada laval, võib siiski Fausti (altsaks) komponeerimis- ja arranžeerimisoskusi muljetavaldavaks pidada.
Ühelt poolt viitab Fausti looming Ameerika suurkoosseisude arranžeerimistraditsioonidele, mida esindavad Gil Evans, Mingus, Carla Bley, aga ka jazzilikum Zappa.
Samas tekivad nurgeliste pasunaharmooniate, kontrapunktide, keerukate rütmide, vabaimprovisatsiooni, rocki-elementide ja klassitsismi sulami poolest paralleelid ka Briti jazziavangardiga, nagu Graham Collier, Keith Tippett, Chris MacGregor jt. Siiski on Faust juba piisavalt välja kujunenud – ta kõlab omapäraselt.
Faust suudab oma keerukad ja mitmekihilised kompositsioonid panna kõlama romantiliselt, õrnalt, naiselikult ja empaatiliselt. Esimene pool plaadist on valdavalt vaoshoitum, introvertsem ja melanhoolsem («Dreams», «Lonely Woman»), teises pooles tunneb ära helilooja svingivama ja särtsakama külje («New Panties and Boots», «Dance, Dance»). Tasub kursis olla ka Fausti edaspidise loomingulise tegevusega.