Kalle Muuli: Olev Silla kangelastegu

Kalle Muuli
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kongress 11. märtsil 1990.
Eesti Kongress 11. märtsil 1990. Foto: arhiiv

Novembris 1989 sai selgeks, et vaidlus selle üle, kas Eestis taastatakse 1940. aastal okupeeritud vabariik või luuakse uus, ENSV elanikkonnast lähtuv riik, otsustatakse Rahvarinde ja kodanike komiteede omavahelise poliitilise jõukatsumisega hiljemalt järgmise aasta kevadel, kui valitakse kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja uus ülemnõukogu.

Ülemnõukogu valimispäevaks määrati 18. märts 1990 ja valimisseadus võeti vastu 17. novembril 1989. Kaks nädalat varem, 4. novembril asutasid eestimeelsed tippkommunistid eesotsas valitsusjuht Indrek Toomega ja kompartei ideoloogiasekretäri Mikk Titmaga ühenduse Vaba Eesti, kuid hoidsid oma uut “parteid” esiotsa veel salajas. Vaba Eesti eesmärk oli võidelda ülemnõukogu valimistel Rahvarinde ainuvõimu vastu.

Nagu teisedki poliitilised jõud, tahtis ka Rahvarinne iseseisvat Eestit, kuid sellist, kus otsustusõigus on ENSV elanikel, sealhulgas ka sadadel tuhandetel migrantidel. Rahvarinne lootis saada uues ülemnõukogus absoluutset häälteenamust, et nimetada ülemnõukogu siis Asutavaks Koguks, mis kuulutab välja uue riigi ja valmistab ette uue põhiseaduse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles