Alatu varas kasutas raha väljapressimiseks võõra noormehe pilti

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebook keeldus esimesel korral Kevin Tali libakontot kustutamast, sest ei tuvastanud, et profiilipildil on Oliver.
Facebook keeldus esimesel korral Kevin Tali libakontot kustutamast, sest ei tuvastanud, et profiilipildil on Oliver. Foto: Delfi/Eesti Ajalehed/Mihkel Maripuu

Noormees sai paar nädalat tagasi ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui nägi, et keegi on tema pildi internetiavarusest varastanud ja kasutab seda oma libakontol, et inimestelt raha välja pressida. 

Oliver Hainsalu sai paar nädalat tagasi ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui avastas, et teda soovitakse mustata. Keegi võõras inimene varastas internetiavarusest tema pildi ja kasutas seda Facebooki libakonto profiilipildina. Konto omanikuks märgitud Kevin Tali pettis inimestelt libakonto abil raha välja, müües Samsungi tahvelarvutit, mida keegi tegelikult kunagi ei näinudki.

«See oli vist 30. oktoober, kui mu sõber mulle kirjutas, et ta märkas osta/müü/vaheta grupis minu pildiga kontot, mille abil petetakse inimestelt raha välja ning tekkinud on suur probleem,» kirjeldas Oliver. Kevin Tali kontot lähemalt uurides avastas ta, et libakonto omanik kasutabki temast pilti, mille on teinud üks meediaväljaanne paar aastat tagasi fotolavastuse tarbeks. «See oli tõeliselt ebameeldiv üllatus,» kirjeldas Oliver oma emotsioone. Seepeale teatas noormees Facebookile pildivargusest ja võttis ühendust ka veebikonstaabel Maarjaga.

Vaadates osta/müü/vaheta portaalis Kevin Tali müügikuulutust, hakkas ta oma heaolu pärast kartma. «Vaatasin seda postitust ja viimane kommentaar oli seal all stiilis «Kui ma sind tänaval näen, siis ma löön su maha,»» rääkis Oliver, kes selgitas seepeale vihastele inimestele, et Kevin Tali on varastanud tema pildi ning et keegi talle siiski kere peale ei annaks.

«Järgmisel päeval veebikonstaabel kirjutas mulle, et Facebooki poole pöördumine oli õige samm ja ma pole esimene, kes tema poole sedalaadi murega on kirjutanud. Ta lisas, et hetkel võib Facebooki poolt vastamisega viivitusi tekkida,» rääkis Oliver. Facebook siiski vastas noormehele ja kirjutas, et kontot ei kustutata, sest nad ei tuvasta, et pildil oleks Oliver.

«Facebooki pildi tuvastus ei tööta nii, et inimene vaatab ja võrdleb kahte pilti. Seal on spetsiaalselt välja töötatud algoritmid, mis mõõdavad inimeste näojoonte järgi, kellega tegu on. Samal põhimõttel soovitatakse ka tag’e pildi all,» teadis Oliver ning lisas, et vaatas antud pildil alla ning see võis olla põhjuseks, miks teda pildil ei tuvastatud.

Et Oliver tundis end situatsiooni pärast jätkuvalt ebamugavalt, kaebas ta esimese otsuse edasi. Paari päeva pärast saatis Facebook kirja, tunnistades, et fotol on siiski Oliver ja libakonto kustutatakse. Et Oliveri jaoks oli mure lahendatud, ei hakanud ta politseile avaldust esitama, et maine ja turvatunde ohustaja isik teada saada. «Kuigi avaldus on seisnud mul kogu aeg laua peal,» tunnistas noormees.

Veebikonstaabel Maarja Punak ütles Postimehele, et veebikonstaablite poole pöördub pea iga päev keegi taolise murega, aga vargused on erinevad.  Näiteks libakonto, mis ei ole õige nimega, aga kasutatakse kellegi teise pilti. Keegi kasutab õiget nime, aga kellegi teise pilti. Või siis on variant, kus nime ei eksisteeri ja on võetud Google pildipangast kellegi suvalise pilt. On ka juhtumeid, kus varastatakse kellegi kontolt pilte, mida ei panda profiilipildiks, vaid pannakse kausta a la «minu puhkus» aga tegelikult on kellegi teise puhkuse pildid.

Kui keegi nende poole sellise murega pöördub, kirjutavad veebikonstaablid pildivargale kirja, paludes pilt või pildid eemaldada. Kui veebikonstaablite kirjale ei reageerita, soovitavad nad kirjutada ohvritel esialgu Facebookile ise raporteid. «Hea oleks, kui see varastatud profiilipilt on ka sinu enda profiili pilt, ehk siis inimene, kes kaebust kontrollib, saab aru, et see pilt on varastatud. Kui see pilt on tegelikult kuskilt mujalt või on seda lõigatud või muudetud, siis tulebki selle peale vastus, et pilti ei eemaldata, kuna pole piisavalt tõendeid,» rääkis Punak ning lisas, et sellisel juhul tuleks esitada kaebus uuesti. Ta pole küll kindel, kuidas täpselt Facebooki näotuvastus töötab, kuid arvas, et esimesel korral teeb seda robot, teisel korral inimene.

Veebikonstaabel teadis rääkida, et on olnud juhtumeid, kus pilti polegi maha võetud. Seejärel võtavad veebikonstaablid ise Facebookiga ühendust.

Samas on ohvril võimalus pöörduda ka kohtusse, mis menetleb seda kui inimese laimamist ja tema andmete kasutamist. Samal ajal, kui kohus seda menetleb, ei saa politsei isiku välja selgitamiseks toiminguid läbi viia. «Selleks, et kohus saaks selle inimese välja selgitada, peab ta esitama nõude Facebookile,» rääkis Punak, kuid lisas, et ei oska näited tuua, et kohus seda teinud oleks.

Veebikonstaabel toonitas, et ainult pildivargus pole identiteedivargus. «Identiteedivarguse kohta on meil väga selge paragrahv, kus on öeldud, et selleks peab olema peale pildi veel midagi- tõele vastav nimi, veel mingid andmed.  Et inimesed, kes seda ohvrit tunnevad, võivadki pidada teda ekslikult selleks inimeseks.»

Selleks, et vältida piltide vargust, soovitab veebikonstaabel oma sotsiaalportaali konto seaded selliseks muuta, et võõrad ei pääse nendele ligi. Kui midagi juhtubki, siis teab ohver, et pahategija on tema enda ringkonnast. Ka Googlega on võimalik piltide kustutamise osas kokkuleppele saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles