Elus on palju pealesunnitud hetki, mil tuleb kuulata kellegi teise valitud muusikat. Enamik muusikast, mida me kuulame, on kellegi teise valitud. Nurgabaar, toidupood, buss, raadio, ööklubi, WC jne – miljon võimalikku aegruumi, kus võõras inimkäsi saadab sinu poole helivõnkeid teele. Hea küll, kui oled egomaniakk, siis võib-olla tõesti käid sa päevast päeva oma häirimatut sammu, kõrvad küünlavaha täis, aga selliseid on vähe.
Tellijale
Takso kui aja auk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks liikuv koht, mis on kas ilusam või kohutavam kui ükskõik muu, on loomulikult takso. Taksost võid sa leida sooblinahast kindad või need hoopiski maha unustada, võid istuda okse sisse või ise sinna oksendada, võid teha külma arve või siis maksta absurdselt üle taksi – takso on avaraim võimaluste platoo. Aga mis on teie jaoks see konkreetsus, see ajakurv, mis ühendab kõiki maailma taksosid, sõidad sa siis nagu saks Tallinnas või Pariisis, Rio de Janeiros või Buenos Aireses? Minu jaoks on see muusika, mida kallis taksojuht on mulle valinud, et ma saaksin lasta silmadel möödalibiseval fassaadil puhata.