Venemaalt Siberist leiti 40 aastat tagasi keskajast, 12. sajandist pärit mõõk, mis arheoloogide arvates võis kunagi kuuluda Vene tsaarile Ivan Julmale.
Arheoloogi teooria: tsaar Ivan Julm kinkis 12. sajandi mõõga kasakajuhile
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. november 2014, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid murdsid aastaid pead, kuidas Saksamaal Reini jõe piirkonnas valmistatud ning hiljem Rootsis Gotlandi saarel lisatud põhjala ruunikirja ja hõbedast käepidemega mõõk Siberisse jõudis, kirjutab newhistorian.com.
Tegemist on sellist tüüpi mõõgaga, mida kasutati keskajal Euroopas laialdaselt, kuid mitte Venemaal ega Siberis.
Venemaa arheoloog Vjatšeslav Molodin arvab, et see mõõk kuulus kunagi Vene tsaarile Ivan Julmale, kes kinkis selle legendaarsele kasakajuhile, kes aitas Siberit vallutada.
Molodini sõnul toimus 1584. aastal lahing kasakate ja mongolitatarlaste vahel.
Vene arheoloog oletab, et kasakajuht Ivan Koltso oli see, kes selles lahingus kasutas ebatavalist säravat hõbedaga mõõka.
«Koltso ratsutas hobusel vaenlase eest ära, kuid siis võis teda tabada nool ning ta kukkus hobuse seljast. Mõõk langes ta käest, jäädes noore kasepuu juurde,» kirjeldas asjatundja oma nägemust juhtunust.
Mõõk oli 391 aastat Baraba stepis, enne kui see leiti.
Molodin ja ta meeskond leidsid mõõga 1970. aastatel vaid paarisentimeetrisest pinnasekihist. Seal lähedal võis ka Koltso surra, kuid ta jäänuseid ei leitud.
Arheoloogi sõnul ei saa ta oma teooriat lõpuni tõestada ning selle tõttu ei ole see kuigi populaarne. On teada, et kasakad kasutasid ka mõõku, hoolimata sellest, et neil olid tulirelvad.
Wikipedia: Ivan IV ehk Ivan Julm (25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli alates 1533. aastast Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst ning Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan IV tegeles Moskva tsaaririigi piiride laienemisega ida suunas, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks Lääne-Siberi.
1552. aastal alistasid ta väed Аleksei Danilovitš Basmanovi ja Мihhail Ivanovitš Vorotõnski juhtimisel Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriigi.