Taliga: renditöö ei aita kuidagi tööhõivet parandada
17. august 2010, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul võib renditöö kasutamine aidata küll ettevõtetel paindlikumalt ja vastavalt vajadusele kasutada ajutist tööjõudu, kuid
kindlasti ei suurenda see tööhõivet, sest ei loo uusi töökohti.
«Kui räägitakse kodus töö ootamisest, siis tegelikult ju tööd ei ole, ning selle aja eest ei taheta ka tasu maksta. Samas ei paku töötajale mitte mingeid tagatisi nime poolest tööleping, mille alusel pole teada, kas ja kui palju ta tööd saab teha ja kui palju see talle sisse toob,» selgitas Taliga.
Töölepingu seadus näeb ette, et töötaja ja tööandja lepivad kokku, kui palju tööd tehakse ja kui palju selle eest tasu makstakse. «On täiesti selge, et paber, mille peale on kirjutatud «tööleping», kuid millest ei tulene tööandja selget kohustust inimesele tööd anda, ei garanteeri talle mitte
midagi ega suurenda kuidagi tööhõivet, sisuliselt jätab ta ilma ravikindlustusest, rääkimata töötus- ja pensionikindlustuse staažist.»
Taliga sõnul on üsna loomulik, et inimesed ei ole huvitatud sedasorti lepingutest.
Reaalne positiivne efekt tööhõivele võiks tema sõnul avalduda selles, kui ühel tööjõurendi ettevõttel on 12 klienti, kes kõik vajavad aastas üheks kuuks asendustöötajat (näiteks sekretäri või raamatupidajat), ja rendifirma
suudab need asendamised niimoodi graafikusse sättida, et üks tema palgatud inimene saab tänu sellele aasta otsa pidevalt tööd teha. Sel juhul oleks üks inimene täiendavalt kogu aasta ringi täisajaga tööl.
«See, mida praegu pakutakse, on ilma igasuguste tagatisteta ebakindel vaegtööhõive, millega ettevõtte riskid püütakse lükata inimese kaela,» nentis Taliga.