Majandusministeerium hoiatab Tallinna linna, et alkohoolsete jookide jaemüügi ruutmeetripiirang võib osutuda õigustühiseks, kui linnavalitsus sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike kolm kuud ette ei teavita.
Tallinn peab alkoholi ruutmeetripiirangu kooskõlastama Euroopa Komisjoniga
1. detsember 2014, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium saatis Tallinna linnavalitsusele informeeriva kirja, et alkoholimüügi ruutmeetripiirangu puhul võib tegemist olla tehnilise normiga. Tehnilised normid on liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise või kasutamise. Tehnilise normi muutmisel tuleb sellest aga teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike ning teavituse hetkest tuleb 3 kuud oodata, kas esitatakse vastuväiteid.
Majandusministeeriumi kantsler Merike Saks teatas eelmisel nädalal Tallinna linnavalitsusele, et kehtestatavatest alkohoolsete jookide jaemüügi piirangutest, mille kohaselt tohib alates 1. juulist 2015 kanget alkoholi müüa vaid kaupluses, mille pind on 150 m2 või enam, tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike.
Majandusministeerium usub, et tegemist võib olla tehnilise normiga ning teavitamata jäetud siseriiklikku tehnilist normi ei saa kohaldada, sest vastavalt Euroopa Kohtu lahendile on teavitamata tehnilised normid rakendamatud ning oma sisult õigustühised. Majandusministeerium saadab vastava sisuga kirja alati eelnõu ettevalmistajale, kui neil on kahtlus, et eelnõus kavandatavad meetmed võivad osutuda tehnilisteks normideks.
Ise-enesest ei tähenda see, et Tallinna linnavalitsuse määrus pühapäeviti alkoholimüük keelata on kehtetu, kuid see võib olla vastuolus Euroopa Liidu seadusandlusega ja targem oleks sellest teavitada. Antud juhul on Tallinna linnavalitusel tänase seisuga teavitus tegemata ning majandusministeerium soovitab neil see komplikatsioonide vältimiseks ära teha.
Teavitamise eesmärgiks on anda komisjonile ning viimase vahendusel teistele liikmesriikidele võimalus reageerida kavandatavatele normidele, mille kehtestamine antud liikmesriigis võib kahjustada teiste liikmesriikide ettevõtjate ja tarbijate huve kaupade vaba liikumise osas.
Vastavalt Eesti seadusandlusele, mis on Euroopa Liidu seadusandlusega ühildatud, kohustub Tallinn tehnilise normi muutmise puhul teavitama enne eelnõu vastuvõtmist vastavaid osapooli (EL komisjon ja teised liikmesriigid) staadiumis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.
Protsessi koordineerivaks asutuseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kellele Tallinna linnavalitus peab esitama eelnõu teksti, sellega seonduvad õigusaktid ning teatise vormi. Pärast dokumentidega tutvumist teavitab ministeerium eelnõust komisjoni, mille järel peatatakse eelnõu siseriiklik menetlus kolmeks kuuks. Halvimal juhul, kui teised liikmesriigid avaldavad üksikasjalike arvamusi, võib ooteaeg pikeneda kuue kuuni. Sel ajal on eelnõu vastuvõtmine keelatud.
Hommikul samal teemal avaldatud artikkel pealkirjaga «Majandusministeerium: Tallinna alkoholimüügi piirangud võivad olla õigustühised» oli koostatud avaliku kirja põhjal, mille majandusministeerium saatis Tallinna linnale. Majandusministeeriumi avalike suhete osakond nõustus, et artikkel oli kirjaga kooskõlas, ent kiri ise mitmetimõistetav, mistõttu soovis ministeerium kirja sisu täpsustada.