Eesti võttis uppunud Tsaari-Venemaa allveelaeva kaitse alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tsaari-Venemaa allveelaev Akula.

FOTO: Meremuuseum

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnistas oma käskkirjaga Hiiumaa ranniku lähedalt leitud Tsaari-Venemaa allveelaeva Akula vraki kultuurimälestiseks ja võttis selle riikliku kaitse alla.

Veeteede ameti mõõdistuslaev leidis Akula vraki 2012. aastal. Allveelaev asub Eesti territoriaalmeres Hiiumaast põhja suunas 26–29 meetri sügavusel. Et tegemist on just Akula vrakiga, tegid tänavu juunis kindlaks Eesti sukeldujad.

Muinsuskaitseameti peadirektor võttis vraki ajutise kaitse alla juba 30. juunil, kui selgus, et tegemist on Esimese maailmasõja ajal uppunud unikaalse allveelaevaga.

Laevavraki kultuurimälestisena kaitse alla võtmisega on ilma muinsuskaitseameti loata keelatud igasugune tegevus, mis võiks laevavrakki kahjustada. Läänemeremaades võetakse üldjuhul riikliku kaitse alla kõik vähemalt 100 aasta vanused vrakid.

Kultuuriminister märkis eelmisel nädalal allkirjastatud käskkirjas, et Akula on rahvusvahelise tähtsusega arheoloogiline ajalooallikas ja merehaud, mis kannab endas informatsiooni allveelaevade arengust 20. sajandi alguses. Laevavrakis on eeldatavalt 35 hukkunud meeskonnaliikme säilmed, seega on tegemist ka merehauaga.

Allveelaev Akula jäi kadunuks Esimese maailmasõja ajal 1915. aasta novembris, tõenäoliselt sõitis alus meremiini otsa ja uppus. Akula oli sel ajal Venemaa suurima sõiduulatusega allveelaev, aluse tegevusulatus oli 3500 kilomeetrit vee peal ja 70 kilomeetrit vee all.

Akula oli esimene Venemaal väljatöötatud allveelaev, mis ehitati Kroonlinnas Balti laevatehases aastatel 1906-1911.

Tagasi üles