Metssiga surus kärsa vastu klaasust

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda ei juhtu just tihti, et metssiga kärsa vastu majaust surub. Viljandi vallas Savikotil asuva Väljaotsa talu terrassiuks sai aga teisipäeva õhtul just sellist ebaharilikku nosu tunda.
Seda ei juhtu just tihti, et metssiga kärsa vastu majaust surub. Viljandi vallas Savikotil asuva Väljaotsa talu terrassiuks sai aga teisipäeva õhtul just sellist ebaharilikku nosu tunda. Foto: Marko Saarm / Sakala

Väljaotsa talu perenaine Elina Kiilaspä rääkis, et teisipäeva õhtupoolikul käis tema terrassil metssiga, kes pani nina vastu klaasist ust ning vaatas, kuidas kolm koera sedasama ust seestpoolt maha murda üritasid.

Metssea jäljed olid Viljandist mõne kilomeetri kaugusel asuva Väljaotsa talu terrassil näha veel eilegi, samuti tema kärsast jäänud märgid ukseklaasil. Esialgu pidas peremees ukse taga uudistajat hulkuvaks koeraks, kuid siis nägi, et see oli hoopis siga.

Et pere koerad reageerisid ootamatu külalise peale tormilise haukumisega, läks siga Elina Kiilaspä sõnul üpris kiiresti metsa tagasi. Seda polnud veel juhtunud, et metsanotsu majale nii lähedale oleks tulnud. Niipalju kui Kiilaspä tuttavalt jahimehelt uuris, on see lausa ebatavaline, sest metssead hoidvat eriti kaugele nendest majapidamistest, kus on koerad.

Küll on Savikotil asuva talu juurde leidnud tee rebane ning lauta kolinud sisse kaks kährikut. «Järgmisena ootame siis karu,» sõnas perenaine.

Päri-Metsküla jahimeeste seltsi esimees Indrek Rein­aru ütles, et eile lasid nad küla vahel hulkunud metssea maha, sest tema kohta oli peale Väljaotsa talu tulnud teateid teisteltki elanikelt. Kui koduaeda satub metsloom, tulekski Reinaru sõnul kõigepealt kohalik jahiselts üles otsida.

Indrek Reinaru hinnangul ei paistnud metsseal lahkamisel olevat seakatku tunnuseid, näiteks verevalumeid või veritsust siseelundites. Siiski läksid proovid igaks juhuks laborisse, kus tulemused selguvad lähipäevil.

Reinaru leidis, et pigem oli see terve metssiga, kes oli ülejäänud karjast äbarikum. Tema arvamust kinnitas see, et loom ilmus jooksuajal, mil emised lähevad eraldi ning nõrgim jääb omaette tuiama.

«Enamjagu äbarikke läheb hukkamisele, sest siga pole nii haruldane, et peaks põdurat vägisi üles kasvatama,» selgitas jahiseltsi esimees. Küll aga on eriluba vaja karu, ilvese ja hundi laskmiseks.

Reinaru lisas, et Päri-Metsküla jahimeeste selts ei saa metssigade arvukusega just kiidelda, sest jahiala on linna lähedal. «Suvel on rohkem, talvel jääb vähemaks. Nii palju neid pole, et mingeid kahjusid tekitaksid,» rääkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles