Jules Verne’i sünnilinnas näeb Eesti kultuuri

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NO99 lavastus «Mu naine vihastas.
NO99 lavastus «Mu naine vihastas. Foto: Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo

Homme, 5. detsembril algab Prantsusmaal Nantes´i kümme päeva kestv Eesti kultuurifestival «LU, Vivre l’Estonie à Nantes».

Festival kestab kuni 15. detsembrini, mille jooksul tutvustatakse prantslastele Eesti kultuuri selle kõige laiemas tähenduses. Näiteks saab festivalil näha Teater NO99 lavastust «Mu naine vihastas», mis on selle lavastuse esimene ettekanne väljaspool Eestit.

Lisaks toimub noore helilooja Evelin Seppari autorikontsert Nantes’i vokaalansambel Macadam Ensemble`ga ja multitalent Pastaca kontsert koos Nantes`i ansambel Cabadzi`ga. Festivalil lõpetamisel esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi loomingut. Samuti pakub Tallinn Music Week neljal õhtul Nantes´i publikule ülevaadet eesti muusikast - esinevad Maarja Nuut, Mari Kalkun, Silver Sepp, Odd Hugo ja Vul Vulpes.

Festivali programmis saab näha eesti nuku-ja joonisfilme Riho Undilt ja Priit Pärnalt, viimane on ka ise kohal publikuga kohtumas. Samuti linastuvad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm «Disko ja tuumasõda» ning Ilmar Raagi film «Kertu».

Samuti avatakse  Timo Tootsi ja Johannes Säre isiknäitused, mis jäävad avatuks kuni uue aasta alguseni. Arhitektuuri valdkonnas toimub seminar Andrus Kõresaare, Maria Derlõši ja Veronika Valgu osalusel ja ning üleval on näitus «Conversions in Contemporary Estonian Architecture», mida on huvilistel võimalik külastada kuni jaanuari lõpuni.

Homme toimub ka Eesti ja Nantes’i start-up-teemaline ühisseminar, korraldajateks Samoa loomeklaster ja Loov Eesti. Eesti poolt on kohal Arengufond, Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite Loomemajanduse Arenduskeskus ning kiirendid Wiseguys ja Buildit.  Festivali esimesel nädalavahetusel saavad Nantes’i elanikud maitsta LU restoranis Eesti toitu, mis valminud peakokkade Inga Paenurme ja Madis Põllu juhendamisel. Samuti on LU butiigist võimalik osta Eesti disainitooteid.

Jules Verne’i sünnilinn Nantes on Lääne-Prantsusmaa olulisemaid keskusi, mis eelkõige tuntust kogunud olulise kultuurilinna ja turismi sihtkohana. Mitmed suurepärased Nantes’st alguse saanud  projektid nagu mammut-muusikafestival La Folle Journée de Nantes või valguskunstifestival La Nuit Blanche on tänaseks levinud kogu maailma. Eelmisel aastal kandis Nantes Euroopa Rohelise pealinna tiitlit. Tänavu  sügisel sai linn endale digitehnoloogiate arendamise eest tunnustava tiitli French Tech. Märkimist väärib seegi, et Eesti aukonsul Nantes’s Christian Guéllerin on Nantes’i disainikooli direktor.

«Mul on hea meel tõdeda, et peale 2011. aastal Pariisis toimunud Eesti festivali «Estonie tonique oleme nüüdseks oma teise suurema festivaliga «eLU» jõudnud Nantes´i linna. Sõnadel «ühine»  ja «uus» on sellel festivalil eriline rõhk. Festivali programm sisaldab Eesti ja Nantes’i artistide ühisloomingut ja mitmeid esiettekandeid. Olen väga rõõmus nii rikkaliku ja Eesti kultuuri eri tahke tutvustava programmi üle,» ütles kultuuriminister Urve Tiidus.

Festivali idee tekkis tänu Nantes´s asuva Prantsusmaa ühe olulisema kultuurikatla le lieu unique ehk LU juhtkonna sügavamale huvile Eesti vastu. «Festivali programm valmis tänu professionaalsetele ja kindlate soovidega  koostööpartneritele väga kiiresti. Ettevalmistusprotsessi jooksul käisid  prantsuse partnerid mitmel korral Eestis programmi valikuid tegemas. Festivali eesmärgiks on luua tingimused selleks, et koostöö Nantes’i ja Eesti vahel tiheneks edaspidi veelgi  ja selles osas on juba praegu mitu kindlat plaani,» märkis festivali projektijuht Kersti Kirs. 

Eesti kultuuriesindaja Pariisis, Rea Rannu-Ideon lisas, et Nantes’i festivali on Eesti saatkonnas naljatlemisi nimetatud «Estonie tonique’i» väikeseks vennaks, sest esindatud on pea sama rikas pilt Eesti kultuurist kui Pariisis,  ainult lühemas ajaraamis. «Nantes’i festival  on kindlasti kasutatav edaspidi Eesti «visiitkaardina» teistes Prantsusmaa linnades,» täiendas Rannu-Ideon.

Lähemalt festivaliprogrammiga saab tutvuda siin: http://www.kultuur.info/syndmus/prantsusmaa-eesti-festival-nantesis-eluvivre-lestonie-a-nantes/

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles