Eesti politsei arendab välja uut politseivormi, kaalutud on ka nende külge mikrokaamerate paigaldamist, kuid ühtegi otsust veel langetatud ei ole. Nutikat tehnikat arendatakse politsei jaoks välja aga muudekski otstarveteks.
Eesti politsei võib uue vormi külge saada mikrokaamerad
8. detsember 2014, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikides kasutatakse politseinike vormi küljes mikrokaameraid mitmes linnas. Pärast tulistamist Fergusonis tegi president Barack Obama ettepaneku hankida need kokku 50 000 politseinikule. Ka Soome politseiameti peadirektor Mikko Paatero on ajakirjanduses öelnud, et nende kasutamiselevõttu võiks kaaluda.
PPA juhtiv korrakaitseametnik Jaak Kiviste märkis, et Eesti politsei kasutab praegugi oma töös videokaameraid, näiteks liiklusjärelvalves. «Kaamerad salvestavad ka patrulliautodes toimuvat, sest see võib tõendamise seisukohalt äärmiselt oluline olla. Kaalume seda, kas tulevikus saaks salvestada iga väljakutsele reageerimise näiteks vormi küljes oleva väikese kaameraga. Otsuseid ei ole tehtud, samuti ei ole uusi kaameraid selleks tarbeks soetatud, aga sellest on räägitud,» lausus Kiviste.
PPA liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets lisas, et nutikas tehnika aitab politseinikke nende töös igapäevaselt. «Meil on politseiautodes kasutusel näiteks erinevaid andmebaase, e-menetlussüsteem, kiirusemõõtmise süsteem ning antiradarisüsteem. Praegu on töö jaoks kõik vajalikud vahendid ja lahendused olemas, aga arenguruumi on alati, sest ühest küljest tehnika areneb kiiresti ning teisest küljest tehakse pidevalt arendustööd, et igapäevast tööd muuhulgas tehnika abil järjest efektiivsemaks ja ökonoomsemaks muuta.»
Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks ütles, et mikrokaamerad on Eesti politseis kasutusel eelkõige liiklusjärelevalves. «Lisaks on katsetatud neid ka avalikel üritustel kiirreageerimisüksuse liikmete varustuses. Oluline abi on neist just politsei sekkumist vajavate sündmuste tehiolude jäädvustamisel ning sellega ka osapooltele õiguskindluse andmisega.»
Samas on praeguseni neid kasutatud vaid vähesel määral katsetustena. Seda, kas need uuenduslikud vahendid ja lahendused on ikka piisavalt tulemuslikud, nii et neid edaspidi kogu politseis kasutama hakatakse, otsustakse pärast kokkuvõtete tegemist ja analüüsi.
Samas alustas PPA sel suvel uue vormiriietuse arendamist ning praeguseks on esimesed näidised kohe-kohe valmimas. PPA tehnika- ja varustustalituse juht Ilona Laido ütles, et eesmärgiks on arendada vorm, mida oleks mugav kanda, mis laseks kehal liigutada ja hingata ning mille pealmised vormikihid on vett hülgavad. Uus vormiriietus peaks kasutusse jõudma aastal 2016.
PPA peadirektori asetäitja Tauno Tuisu sõnul alustati uue vormi arendamisega seetõttu, et politseiametnikud saaksid teha oma tööd riietes, mis on valmistatud mugavatest ja kaasaegsetest materjalidest. «Kuna viimati uuendasime vormirõivaid ligi 14 aastat tagasi, on paljud materjalid, mida me praegu kasutame, ajale jalgu jäänud,» põhjendas ta.
Uus politseivorm õmmeldakse kergematest, mugavamatest ja kaasaegsematest materjalidest ning naistele ja meestele on mõeldud eraldi lõiked praeguse unisex-mudeli asemel.
Vormiarenduse kulu tänavu on umbes 30 000 eurot. See sisaldab uue vormi tehnilisi kirjeldusi ja esimesi valmis õmmeldud vorminäidiseid. «Järgmise aasta veebruaris kuulutame välja riigihanke, millega otsime vormiriietuse täisteenuse pakkujat ehk koostööpartnerit, kes õmbleb vormid valmis, võtab vastu politseinike tellimused ja viib tellimused kohale,» lausus Tuisk.
Seda, kas uutele vormidele on võimalik paigaldada mikrokaameraid, pole arutatud, sest pole otsust, et neid üldse soovitakse. Tuisk kinnitas, et vastavalt vajadusele saab need muudatused teha.
Uut vormi hakkavad politseinikud kandma 2016. aasta kevadel ning üleminek uuele vormile toimub järk-järgult.
Uuenduste otsinguil
Uuenduslikke lahendusi politsei jaoks otsitakse aga veelgi, selleks teevad siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet koostööd ülikoolidega. «2013. aastal sõlmiti koostööleping TTÜ-ga, millest suurema osa nii käimasolevast kui kavandatavast koostööst puudutab IT-valdkonda. Üheks mahukamaks teemaks on küberkriminalistika – digitaalsete tõendite avastamine ja fikseerimine,» lausus Viks.
«Lisaks arendatakse koostööd ka mereseire tehnoloogiate, materjalitehnoloogia ja liiklusohutuse valdkondades,» sõnas ta.
Samuti on siseministeeriumil käimas ühisprojekt TTÜ Keemiainstituudi ja EKEI-ga, et välja töötada unikaalne tõenduslik narkomeeter, mille eesmärk on tuvastada narkoaine tarvitamise tunnused ainete lõikes ilma laboratoorse järelkontrollita. «Projekt on planeerimise faasis ning rahastatakse sisejulgeolekufondi vahenditest,» täpsustas pressinõunik.
Selle aasta alguses sõlmis aga PPA koostöölepingu Tartu Ülikooliga. «Koostöö hõlmab mitmeid kitsamaid valdkondi, nende hulgas inimgeograafia ja andmeanalüüs, politsei tegevuskeskkonna ja väliskeskkonna analüüs, kriminoloogia ja õigussotsioloogia ning kuritegevuse analüüs, keeletehnoloogia, teabehaldus ja infotöö, materjalitehnoloogia, neuroturundus, maine- ja kuvandiuuringud ning täiendusõpe,» lausus Viks.