Keskkonnainspektsioon ning maksu- ja tolliamet tabasid Tallinna reisisadamas kaks Soome kodanikku, kelle oli kaubikus lubatust tunduvalt suurem kogus pandimärgistusega pakendeid.
Sadamas võeti vahele kaks Soome taarahunti
9. detsember 2014, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisisadamas läbi viidud kontrollimisel selgus, et ühel Soome kodanikul oli kaubikus 22 kilo ja teisel 35 kilo joogitaarat. Keskkonnainspektsioon alustas jäätmeseaduse nõuete rikkumise alusel mõlema isiku suhtes väärteomenetlust. Pakendijäätmed anti hoiule osaühingule Eesti Pandipakend.
«Jäätmete ebaseadusliku sisseveo ja käitlemise vältimiseks on Eestisse toodavatele jäätmetele, sealhulgas tagatisrahaga joogipakendile seatud piirangud. Ühel inimesel on lubatud Eestisse tuua korraga kuni neli kilo tühje pandipakendeid, see tähendab umbes 200 – 250 plekkpurki, olenevalt nende suurusest,» selgitas keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektor Hendrik Hundt.
Lisaks pandipakendi ebaseaduslikule sisseveole tuvastati veel kaks jäätmeseaduse nõuete rikkumist. Ühel Eesti kodanikul oli kaubikus hulk vanu mootorsõidukite osasid, mille sisseveoks puudusid nõutavad dokumendid. Samuti üritas üks Leedu kodanik tuua üle piiri kasutatud pliiakusid ehk ohtlikke jäätmeid, millel samuti puudusid vajalikud paberid. Mootorsõiduki osad ja akud on menetluse ajaks asitõenditena keskkonnainspektsioonis hoiule võetud.
Jäätmeseadusest tulenevalt saab jäätmekäitlusnõuete rikkumise eest määrata eraisikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.
Jäätmete sissevedu kontrollitakse igapäevase tollikontrolli käigus, lisaks korraldavad järelevalveasutused perioodiliselt ulatuslikumaid kontrolle. Kontrollimisel selgitatakse ka jäätmete sisseveole kehtestatud piiranguid. Pakendijäätmete ja nende tagastamisvõimaluste kohta saab infot Eesti Pandipakendi veebilehelt.