Ülemnõukogus Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletamist ei tohiks mingiks eriliseks kangelasteoks pidada, arvab Andres Tarand.
Tarand: Ülemnõukogus hääletamine polnud kangelastegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord oli küll kriitiline, kuid sellegi poolest pole ma aru saanud, miks Ülemnõukogu hääletamist kangelasteona peaks käsitlema.,» imestas Tarand.
Tema sõnul oli saadikutel selge, mis nende kohus on. «Lõpuks oli ju selleks meid sinna valitud,» märkis ta.
Tarandi meelest peaks aeg olema nii kaugel, et taasiseseisvumisaja sündmusi peaks uurima ja mõtestama ainult ajaloolased.
«Seda, kes mida tegi ja kui tore see kõik oli, seda peaks hindama poliitikaga mitte seotud inimesed,» ütles ta.
Tarand pidas heaks saavutuseks, et 20. august riigipühaks määrati, kuigi ka selle üle valitses olemas olnud poliitiliste jõudude vahel erimeelsusi.
20. augustit tähistab Tarand Toompeal ja Kadriorus. «Käime üle aasta või kahe Toompeal, Ergma vastuvõtul. Tund aega istub 20. augusti klubi koos. Mõnikord ma mõtlen jälle, et enam ei lähe, kuna seal on liiga palju vingumist. Aga mõnikord on jällegi normaalsem, nii et homme käin ka sealt läbi ja presidendi juurest. Rohkem pole päevakavas ette nähtud midagi,» kirjeldas ekspoliitik oma pidupäeva tegemisi.
Ta pidas oluliseks traditsioone, mis iseseisvuse taastamise tähistamiseks kujunemas on.
«Sellel on olnud natuke seda häda, et pole eriti tunnustatud. Kõik elusolevad ajaloolised tegelased on tunnustusevaevas natuke ja selles mõttes on tseremooniad ka olulised,» rääkis ta.
Tarand ise mäletab 1991. aasta 20. augusti hommikut maal.
«Siis on hommik selline udune ja hämar juba kella 7 paiku. Kell 7 kuulasin esimest korda raadiot ja siis tulid kohe teated, et kalurid ei saanud merele. Sellised asjad tulevad ikka meelde,» meenutas ta muheledes.