Riigikogu keelas avalikus kohas alkoholi joomise
Lisatud kommentaare kell 17.34!

FOTO: Toomas Tatar / Postimees

Riigikogu võttis täna vastu korrakaitseseaduse muudatuse, mis taastab enne 1. juulit kehtinud olukorra ja keelab avalikes kohtades alkohoolsete jookide tarbimise.

Seaduse poolt hääletas 69 riigikogu saadikut. Ainsana oli muudatusele vastu reformierakondlane Igor Gräzin ning seitse saadikut – reformierakondlased Valdo Randpere, Kalev Lillo, Lauri Luik, Terje Trei ja Innar Mäesalu ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvad Priit Sibul ja Sven Sester – jäid erapooletuks.

Justiitsminister Andres Anvelt põhjendas muudatust sooviga viia avalikus korras alkoholi tarbimise regulatsioon ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega kooskõlla.

Avalikus kohas lubas alkoholi tarvitada 2011. aastal vastu võetud ja tänavu 1. juulil jõustunud korrakaitseseadus, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teisi häirival või ohtu seadval viisil, muu hulgas tarbida alkoholi ühissõidukites ja peatuses, haridus- ja tervishoiuasutuste territooriumil ja lastele suunatud avalikel kogunemistel. Tänavu veebruaris vastu võetud seadusemuudatusega andis riigikogu omavalitsustele õiguse määrata kohad, kus alkoholi tarvitada ei tohi.

Pärast uue korrakaitseseaduse jõustumist korraldas Tervise Arengu Instituut suve lõpus uuringu, mis näitas, et 82 protsenti elanikest ei toetanud alkoholi tarvitamise lubamist avalikus ruumis. Samuti selgus justiitsministeeriumile korrakaitseseaduse arutelu käigus esitatud ettepanekutest, et enamasti pooldati avalikes kohtades alkoholi joomise keeldu.

«Nii me otsustasimegi valitsuses teha ja teile arutamiseks saata eelnõu, millega enne juulikuud kehtinud regulatsioon taastatakse ja kehtestatakse üldine keeld tarbida avalikes kohtades alkoholi. Seejuures säilitatakse regulatsioonis osa, mis keelab tarvitada alkohoolseid jooke või lubada kohaliku omavalitsuse organitel alkohoolsete jookide tarvitamist laste ja tervise edendamisega seotud kohtades,» selgitas Anvelt novembris muudatuse esimesel lugemisel.

Edaspidi võib alkohoolseid jooke tarbida omavalitsuste määratud ja vastavalt tähistatud kohtades ning avalikel üritustel, kui selleks on antud luba. «Väga oluline on ära märkida, et ka nende lubamiste puhul jääb kehtima korrakaitseseaduses sätestatud üldnõue, et seal, kus alkoholi tarbimine on lubatud, ei tohi see teisi häirida,» ütles ta.

Parlamendi õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Neeme Suur ütles riigikogus, et avalikus kohas alkoholi tarvitamist lubanud muudatuse eesmärk oli muuta korrakaitse inimkesksemaks ja lähedasemaks ka olemasolevale olukorrale. «Ometigi nägime, et selline inimkesksem lähenemine ja inimeste loomulikust käitumisest tulenev lähenemine andis meile päris äraspidise tulemuse ja niipea, kui korrakaitseseaduse rakendamise seadus oli jõustunud, tekkisid meil ilmingud, et avalikes kohtades tekkis massiline alkoholi tarbimine,» rääkis ta.

Suure hinnangul ei olnud tegu mitte vea, vaid ennatliku ootusega, et inimesed suudavad ise jälgida, kas nad häirivad oma käitumisega kedagi avalikus ruumis või mitte. «Ollakse harjunud lähtuma seadussättest. Ja siit ka see tagasipööre olukorra juurde, kus avalikus kohas alkoholi tarbimine on igal juhul keelatud, siis väikese erisusega, et kohalikel omavalitsustel on võimalus selle juures määrata kindlaks kohti, kus see võiks olla lubatud,» ütles ta.

Kuigi praegu pandi kodanikuühiskond tema hinnangul ootele, pidas ta võimalikuks, et keelu kaotamise juurde tullakse kas viie, 10 või 15 aasta pärast tagasi. «Selline olukord, kus inimesed ise oma käitumist reguleerivad ja oma käitumisega katsuvad avalikkust mitte häirida, kindlasti jõuab ükskord ka Eestisse kohale,» lisas Suur.

Opositsioonilisse Keskerakonda kuuluv Mihhail Korb tõi samuti esile, et avalikku joomist lubava muudatuse jõustumisel oli kohe selge, et inimesed suhtuvad sellesse negatiivselt. «Toona ei olnud pea ühtegi inimest, kes oleks öelnud: «Kui hea, mulle meeldib, et avalikus kohas on joomine nüüd lubatud!» Vastupidi, järjest rohkem ja rohkem – nii meedia vahendusel kui ka inimestega suheldes – saadi aru, et tegemist on väga vale otsusega,» ütles ta.

Tema sõnul nägid seetõttu vaeva nii uuringukeskused, terviseorganisatsioonide ja vähemalt kahe ministeeriumi töötajad, eri linnade ametnikud, kes koostasid kirju ja ettepanekuid, ning riigikogu liikmed ja ametnikud. «Kui palju see kokku teeb, kui palju selleks maksumaksja raha kulutati? Mina kahjuks siin puldis olles täpset summat ei tea, küll aga võiks ja peaks seda teadma vabariigi valitsus,» märkis ta.

Korb lisas, et järgmisel korral taolise seadusemuudatusega välja tulles võiks valitsus esmalt mõelda, kas inimeste peal tasub ikka harrastada teerullipoliitikat ja nende raha ebamõistlikult kulutada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles