Angiin ei ole neelupõletik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Arst-otolarüntoloogi Elena Ivanova sõnul on tal olnud patsiente, kes väidavad, et nad põevad angiini vähemalt viis korda aastas. Ent tegelikult ei tähenda igasugune kurguvalu veel angiini, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Angiin on kurgu lümfadenoidkoe äge põletik, mis väljendub kurgumandlite pinnal. Angiini põhjustavad mikroorganismid, peamiselt streptokokid ja stafülokokid.

Nakatuda on võimalik kas terve haiguskandja või siis selgelt haige inimese kaudu. Infektsioon võib organismi sattuda kas toidu, haige süljega (näiteks ka siis, kui ta kõrval köhib), kehvasti pestud nõudelt või stafülokokiga saastunud toiduainetelt.

Seetõttu peavad nii haige kui ka tema hooldajad jälgima rangelt hügieeninõudeid: haigel peab olema oma kruus, oma lusikas ja oma taldrik, mida tuleb kindlasti keeva veega desinfitseerida ning mida ei tohiks keegi teine kasutada.

Nakkuse allikaks võivad olla ka kariootilised hambad. Haigete hammaste aukudes ja õõnsustes leidub erinevaid baktereid, sealhulgas ka streptokokk-baktereid. Seetõttu saadavad mõned kõrva-nina-kurguarstid patsiendi viivitamatult hambaarsti juurde. Sest kui hambaid korda ei tehta, võib angiin jäädagi korduma.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et mitte igasugune kurguvalu ei ole angiin. Sagedamini tuleb siiski ette viirusnakkusi, niinimetatud külmetushaigusi, mida saadab ka kurguvalu, nohu ja köha. Angiini korral nohu ja köha ei esine. Seda on oluline meeles pidada ja kui kurguvalu esineb üksi, tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole, et ta vaataks üle kurgumandlid.

Erinevad angiinid, erinevad tundmused

Angiin võib olla kas kataraalne, lakuraalne, follikulaarne või haavandiline. Spetsiifilisi angiine esineb ka ägedate nakkushaiguste ja veresoonkonnahaiguste korral.  

Kataraalse angiini korral on kahjustatud eeskätt kurgumandlite pealmine kiht. Selline angiin algab kuivustundega kurgus, mis kasvab järk-järgult üle valuks, tekib ka üldine nõrkus ja peavalu. Vahel võib olla ka nii, et neelatamisel kiirgab valu kõrva.

Kehatemperatuur ei tõuse kataraalse angiini korral olulisel määral, kuid võib esineda ka külmavärinaid. Vähesel määral suurenevad ja on valulikud lõualuu alla jäävad lümfisõlmed. Kurku vaadates on näha, et mandlid on suurenenud ja punased. Lastel võib see kõik väljenduda tugevamalt kui täiskasvanutel. Selline angiin kestab tavaliselt kolm kuni viis päeva ja kui tüsistusi ei teki, läheb see siis mööda.

Lakunaarne angiin algab seevastu järsu kehatemperatuuri tõusuga kuni 39-40 kraadini, külmavärinate, üldise nõrkuse ja tugeva kurguvalu, peavalu, liigese-, lihas- ja isegi südamevaluga. Tekib tugev süljeeritus. Mandlite vaatlusel on näha, et nad on suurenenud ja punased ning nende pinnale on tekkinud kollakasvalged täpid või kilejas katt. Kaela lümfisõlmed on suurenenud ja valulikud. Selline angiin kestab tavaliselt viis kuni seitse päeva ja kulgeb ägedalt. Kerge palavik võib püsida ka pärast peamiste sümptomite kadumist.

Follikulaarne angiin algab järsu külmavärinate tekke, kuni 40-kraadise palaviku ja tugeva kurguvaluga. Neelatamisel võib tunda valu kõrvas, kuigi kõrvas arst mingeid muutusi ei märka. On tunda üldist nõrkust, peavalu, valusid südames, liigestes ja lihastes. Lõualuu alused lümfisõlmed on tugevalt suurenenud ja valulikud. Tugevalt punetavatel ja suurenenud kurgumandlitel on näha suuremaid valkjaskollaseid moodustisi.

Haavandiline angiin kulgeb praktiliselt ilma üldise seisundi häireteta: kehatemperatuur ei ole kõrge, üldine enesetunne on enam-vähem rahuldav, neelatada ei ole valus. Kurgumandlitel, sageli ainult ühel neist, võib näha hallikat kattu ja haavandeid.

Angiini tüübi kindlakstegemine või selle eristamine teistest sarnaste sümptomitega haigustest on perearsti ülesanne. Patsiendil tuleb aga end ravida, täites kõiki arsti ettekirjutusi.

Kuidas ravida?

Esiteks on oluline range voodirežiim, mida tuleb järgida veel kaks-kolm päeva pärast palaviku alanemist. See on oluline seetõttu, et angiini korral võivad tekkida tüsistused nii südame-veresoonkonnas, kuse- ja suguteedes kui ka mujal. Samuti on oluline juua ohtralt sidruniga teed, morssi, mahla. Sage joomine soodustab haiguse ja eriti kõrge palaviku ajal organismi kogunevate toksiinide väljutamist.

Teiseks, kuna haiguse põhjustajaks on bakter, tuleb seda ravida antibiootikumiga. Kurgu loputamine ja imemistabletid antud juhul terveks ei ravi. Kuna kõige sagedamini on haigus tekkinud streptokokkbakteri põhjustatud, määratakse tavaliselt penitsiilini sisaldavad antibiootikumid. Nende toime saabub enamasti kolme-nelja päevaga: valu kaob, palavik langeb.

Kuid hoolimata sellest, et antibiootikumravi ajal tunneb inimene väga kiiresti leevendust, tuleb ravikuur kindlasti lõpuni teha, sest angiinil on väga karmid tüsistused. Üks neist on reuma, mis kahjustab liigeseid ja südamelihast. Teine on glomerulonefriit, mis kahjustab neere. Seetõttu on seitsme- kuni kümnepäevane antibiootikumiravi siin oluline. Veel üks lõpuni välja ravimata angiini tüsistus on haiguse krooniliseks muutumine.

Lisaks eelmainitule on tähtis ka kurgumandlite ravi piiritus- või viinakompresside abil, mis pannakse lõua alla. Kompressi tuleb hoida korraga mitu tundi, kaks-kolm korda päevas. Samuti tuleb kurku loputada kas kaaliumpermanganaat-, furatseliin- või mõne jooditilgaga sooda- või soolalahusega. Pärast loputamist võib kasutada ka antiseptilisi imemistablette või spetsiaalseid aerosoole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles