Venekeelse ja kodakondsuseta või muust kodakondsusest elanikkonna seas kasvas kindlalt toetajate arv euroliidule, näitab uuring.
Venekeelsed elanikud ja eakad toetavad kindlamalt euroliitu
18. detsember 2014, 07:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kogu toetus on jäänud endiseks, on uuringu läbi viinud Faktum ja Ariko uuringufirma juhi Kalev Petti sõnul kindlate toetajate osakaalu kasv kõnekas ja näitab, et vastajad tõlgendavad Eesti kuuluvust üha selgemalt Venemaast lahus olevana.
Euroopa Liitu kuulumist toetas 84 protsenti Eesti elanikest, mis on neli protsenti suurem kui eelmisel aastal. Euro kasutamist toetas 78 protsenti elanikest, mis on suurim toetus seni. Aastaga kasvaga toetus ühisrahale 14 protsenti. Keskmisest oluliselt suurem on kasv kõige vanemas vanuserühmas, kõige väiksema sisetuleku saajate ja maa-elanike seas.
Kindlate toetajate osakaal on kasvanud kõigis elanikerühmades nii soo, vanuse, hariduse kui rahvuse lõikes. Hoiakute muutumine on olulisel määral mõjutatud välispoliitilisest ja julgeolekuolukorrast.
Sarnaselt mulluse uuringuga peetakse kaheks kõige olulisemaks valdkonnaks, mida Euroopa Liidu eelarvest toetada, haridust ja teadust ning põllumajandust ja regionaalarengut. Tähtsuselt kolmandaks valdkonnaks tõusis julgeolek, mis kasvas 17 protsenti. Uuringufirma hinnangul näitab see, et selgelt on tugevnenud julgeolekualased ootused, mis annab tunnistust muutunud välispoliitilisest olukorrast ning ilmselt seletab ka toetuse kasvu kuulumisele Euroopa Liitu.
Euroopa tasandil tegutsemisel peetakse jätkuvalt kõige olulisemateks eesmärkideks Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri nagu Rail Baltic’u ja Põhjamaadega energiaühenduste rajamist (42 protsenti) ning euro stabiilsuse kindlustamist (40 protsenti). Mõlema tähtsus on veidi taandunud, kuid samas on Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste riikide Euroopaga lõimumise tähtsustajate osakaal tõusnud 11 protsendilt 24le.
Faktum ja Ariko viis riigikantselei tellimusel uuringu läbi 20. - 27. novembrini. Telefoni teel küsitleti viitsadat 15-74 aasta vanust elanikku.
Täies mahus uuringuga saab tutvuda siin.