Euroopa Liidu välisteenistuse 115 suursaadikust on vaid kaks pärit ELi uutest liikmesriikidest, selgub esmaspäeval avalikustatud Poola rahvusvaheliste suhete instituudi raportist.
Raport: vaid kaks välisteenistuse suursaadikut on uutest riikidest
23. august 2010, 22:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola rahvusvaheliste suhete instituudi juht Marcin Zaborowski ütles esmaspäeval raporti tutvustusel, et uutest liikmesriikidest saavad Euroopa Liidu suursaadikuks Norras Ungari esindaja ja suursaadikuks Afganistanis Leedu esindaja, vahendas PAP.
Samuti on raporti koostajate andmetel 90 protsenti üle 1625 välisteenistuse töötajast pärit 15 niinimetatud «vanast» Euroopa Liidu liikmesriigist.
Zaborowski meenutas Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni seisukohta, et Euroopa Liidu välisteenistuse loomisel tuleb arvestada geograafilist ja soolist tasakaalu.
Euroopa Parlament toetas Euroopa välisteenistuse loomist tänavu 8. juulil.
Euroopa välisteenistus abistab välispoliitka kõrget esindajat Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika juhtimisel ning ELi välistegevuse järjepidevuse tagamisel. ELi väliskoostööprogrammide haldamine jääb saadikute otsusel Euroopa Komisjoni vastutusalasse, seda erinevalt Ashtoni ettepanekust, mille kohaselt olnuks välisteenistusel rohkem pädevust.
Europarlamendi saadikud said Euroopa Komisjonilt lubaduse, et 60 protsenti Euroopa välisteenistuse kogu isikkoosseisust peavad olema ELi alalised ametnikud. Liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest tulnud töötajad peaks moodustama vähemalt kolmandiku töötajate koguarvust ning nende ajutiste lepingute pikkus on kuni kaheksa aastat ja seda võib pikendada veel kaks aastat. Töölevõtmine Euroopa välisteenistuses põhineb saavutustel ja sealjuures tagatakse piisav geograafiline ja sooline tasakaal.
1. jaanuaril 2011 suunatakse 1525 komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi ametnikku välisteenistusse ning lisaks on loodud sada uut töökohta. Kokku on välisteenistuses 1625 töökohta. Välisteenistuse peakorter asub Brüsselis ja välisteenistus koosneb kesksest haldusüksusest ning 136 endisest Euroopa Komisjoni delegatsioonist.
Keskne haldusüksus koosneb peadirektoraatidest, mis jagunevad kõiki riike ja piirkondi hõlmavateks geograafilisteks osakondadeks ning mitmepoolseteks osakondadeks.
Välisminister Urmas Paet ütles juuni alguses intervjuus BNSile, et loodavasse Euroopa Liidu ühtsesse välisteenistusse on ebavõrdsus sisse kirjutatud, kuna paljudel uutel liikmesriikidel ei ole võimalik esitada kõrgetele kohtadele pikaajalise staažiga diplomaate.
«Üks subjektiivsus on sinna algusest peale sisse kirjutatud. Paraku nii mõnelgi liikmesriigil, kes 50 aastat ei ole saanud vabalt areneda, Eestil sealhulgas, sellise väga pika staaži ja väga erineva elukogemusega diplomaate ei olegi,» nentis Paet.
Välisministri sõnul saab Eestis diplomaatide maksimaalne staaž olla maksimaalselt alla 20 aasta, samas kui mõne teise riigi diplomaadil võib see olla 30 või 40 aastat. «Sealt teatav ebavõrdsus tuleb sisse,» märkis ta. Suures plaanis on Paeti sõnul siiski oluline jälgida ka geograafilist tasakaalu.