Aasta kolm tähtsaimat sündmust: sisepoliitika

Barack Obama kätleb peaminister Taavi Rõivasega

FOTO: Mihkel Maripuu

Postimees palus ekspertidel võtta kokku mööduva aasta tähtsamad märksõnad Eesti sisepoliitikas.

Palun nimetage mööduva aasta kolm olulisimat sündmust Eesti sisepoliitikas.

Andrus Saar, sotsioloog

1. USA presidendi visiit Eestisse;

2. Ehmatav teadasaamine Eesti-Venemaa piiri seisukorrast;

3. Sallimatuse lahvatav esiletõus seoses kooseluseaduse menetlemisega.

Tõnis Saarts, politoloog

1. Uus valitsuskoalitsioon (aprillis), mis tõi Eesti poliitikasse veidi värskust ja mõningaid uusi algatusi;

2. Europarlamendi valimised (mais), mis näitas, et rahvuspõhine hääletamine ja vastandumine toimib Eesti poliitikas endiselt hästi (väljenduseks ühelt poolt Yana Toomi ja vastaspoolelt Andrus Ansipi häältesaak);

3. Kooseluseadus (oktoobris), mis avas Eesti poliitikas uue rindejoone - rindejoone, kus ühel poolel olid liberaalseid ja sallivaid väärtusi kandev vähemus ning teisel poolel konservatiivne ja teistsuguse suhtes sallimatu enamus.

Agu Uudelepp, kommunikatsiooniekspert

1. Valitsuse vahetus, mis näitas kaht trendi: esiteks seda, et aasta enne valimisi on kasulik partnerit vahetada ja koalitsioonis jätkata – see mõjub reitingule hästi. Teine valitsuse vahetuse tulem on see, et nüüd ei ole enam ühtegi Reformierakonna asutajaliiget valitsuses – põlvkonnavahetus erakonnas on toimunud.

2. Europarlamendi valimised, mille kõige märgilisem osa oli see, et Edgar Savisaar ei olnud oma erakonnas häältesaagi poolest esimene ega isegi mitte teine. Selle mõjusid tema retoorikale võis näha kasvõi tema esmaspäevasest kõnest, sest nii palju lojaalsusest Eestile ja Eesti põhiseadusliku korra kaitsest ei ole Edgar Savisaar ammu rääkinud.

Kolmandat sündmust, mis oleks nende kahega võrdväärne, minu meelest ei ole.

Kas oli hea või halb aasta?

Andrus Saar

Hea, sest Eesti julgeolek ja riigireform muutusid sisulisteks teemadeks. Teisalt halb ideetu aasta, sest süvenes Eesti ühiskonna arengupeetus ilma vähimagi katseta leida uus(i) narratiiv(e).

Tõnis Saarts

Geopoliitiline olukord Eesti ümber on oluliselt muutunud ja 2014. aasta on tõenäoliselt mingite suuremate protsesside alguspunkt. Nende protsesside tegelik olemus ja suund selgub alles järgmisel ning ülejärgmisel aastal.  

Agu Uudelepp

Emotsionaalses plaanis oli halb aasta, sest ebakindlus on suurenenud. Kui rääkida Eesti üldisest hakkamasaamisest, siis on olnud täitsa korralik aasta.

Mis järgmisel aastal saab?

Andrus Saar

Sõltub uue valitsuse koosseisust. Võimalikud stsenaariumid: süvenev stagnatsioon või silmipimestav süsteemitu raha jagamine.

Tõnis Saarts

Riigikogu valimised vaevalt revolutsioonilisi muutusi Eesti poliitikasse toovad. Suure tõenäosusega jätkub sama kurss, mõningate kosmeetilist laadi uuendustega. Jutud radikaalsest vasakpöördest, aga ka paremäärmuslikust pöördest, vaevalt tõeks saavad. 

Agu Uudelepp

Esimesed paar kuud on suur lubadusteralli, sest juba praeguseks on näha, et erakonnad pakuvad jälle «suur ümmargune summa kohe kätte»-lubadusi. Valimistulemus näitab, kui oluliseks peavad inimesed üldisemalt turvalisust ja kui tähtsaks majanduslikku heaolu.

Tagasi üles