Juhtkiri: ELi ajavõtt

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu lipud Brüsselis
Euroopa Liidu lipud Brüsselis Foto: Reuters / Scanpix

Need, kes ootasid eilselt ELi erakorraliselt Ülemkogult Vene-vastaseid sanktsioone, pidid pettuma. Need, kes arvasid, et EL ei suuda ühel häälel Venemaaga kõneleda, pidid ka pettuma.

Eestile on siiski oluline, et EL üldse ühisdeklaratsioonini Venemaa suhtes jõudis ja katkestas ka partnerlusleppe üle peetavad läbirääkimised Moskvaga. Arvestades ELi liikmesriikide erimeelsusi suhetes Venemaaga, on eilne otsus siiski samm edasi kui tagasi.

President Toomas Hendrik Ilves ütles viimases intervjuus Postimehele, et tegelikult võttis ju kaua enne, kui lääne organisatsioonid mõistsid NSV Liidu agressiivsest iseloomu. «Ka NATO ise käivitus 1949. aastal ju kolm-neli aastat pärast seda, kui lääs oli adunud, et NSV Liidu kavatsused polnud kõige õilsamad. Külma sõja lõpust kulus kolm-neli aastat, kuni jõuti arusaamale, et NATOt ja Euroopa Liitu võiks laiendada,» nentis ta.

Eks seda teed kõnni ka praegune EL, kes ei taha veel suhteid Venemaaga lõplikult rikkuda. Seda, mida Venemaaga teha, näitab lähitulevik. ELi delegatsioon Gruusias ja eeskätt ikka Moskva enda käitumine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles