Postimees palus ekspertidel võtta kokku möödunud aasta tähtsamad sündmused Eesti hariduselus.
Möödunud aasta kolm tähtsaimat sündmust: koolielu
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
1. jaanuar 2015, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristi Rahn, aasta klassiõpetaja, Gustav Adolfi gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja
1. Uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad kinnitati ära. See dokument vajas muutmist. Meeldib, et pööratakse lõpuks suuremat tähelepanu digipädevustele, mis on tänapäeval üks kirjaoskusi. Oluline on ka, et koolidel on suurem vabadus asjade üle otsustada. Tähtsaks pean ka süsteemset lähenemist koolijuhtide ja õpetajate täiendkoolitusele (kompetentsikeskused ülikoolide juures, tasuta täiendkoolitusvõimaluste loomine vajaduspõhiselt).
2. Õpetajate töötasu tõstmise otsus. Väga palju räägitakse sellest, et õpetajate töötasu tuleb tõsta ja seda ametit ühiskonnas väärtustada, aga vajalikke samme astutakse aeglaselt. Õnneks ikkagi suurem osa häid õpetajaid on oma ametile truuks jäänud.
3. Koolitajana teeb rõõmu, et õpetajate osalemine e-kursustel kasvab ning koostöövõrgustikud on aktiivsemaks muutunud. Vastastikune kogemuste ja teadmiste jagamine annab hariduselu arenguks häid võimalusi.
Volli Kalm, Tartu Ülikooli rektor
1. Tartu Ülikooli uue põhikirja ja uue arengukava vastuvõtmine 2014 suvel. Juba mõni kuu peale uue põhikirja heakskiitmist on näha laiem erialade-vaheline koostöö õppekavade sisu, eelarvet, ametikohtade täitmist, atesteerimist, teadustööd puudutavate otsuste langetamisel.
2. Aastateks 2014-2020 riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia heakskiitmine valitsuses ja riigikogus. Varasematest strateegiatest konkreetsemate eesmärkide ja tegevustega, kahjuks jääb 2015. aastaks seatud eesmärk, finantseerida Eesti teadust 1 protsent määras SKT-st, saavutamata.
3. Riikliku haridusstrateegia (Elukestva õppe strateegia 2014-2020) vastuvõtmine. Taas konkreetne, selgete eesmärkide ja ülesannetega strateegia, mis seob kõik haridusastmed ühte arengukavasse.
Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister
1. Leidsime vahendid, et tõsta õpetajate miinimumpalka. Tänu sellele tõuseb tuleval aastal õpetajate palk 12,5 protsenti 800 eurolt 900 euroni. Tegu on viimase seitsme aasta suurima tõusuga. Loodan, et järgmisel aastal palgatõus jätkub ning õige pea on õpetajate keskmine palk Eesti keskmisest 20 protsenti kõrgem ehk kõrgharidusega spetsialisti tasemel.
2. Muutsime õppetoetuste süsteemi tudengisõbralikumaks - lahendasime senised bürokraatlikud kitsaskohad, vähendasime toetuse saamiseks vajaliku õppekoormuse nõuet 75 protsendini, kahekordistasime tulemusstipendiumide saajate ringi ning tõstsime doktorantitoetust 10 protsenti. Samuti tõstsime kutseõppurite toetust 38 eurolt 60 euroni, mis oli püsinud muutumatuna alatest selle kehtestamisest 2003. aastal.
3. Otsustasime suunata eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parandamiseks perioodil 2014–2020 täiendavalt 5,2 miljonit eurot. Panime keeleinspektsioonile kohustuse kontrollida eesti keele kursuste taset, et tulevikus oleks kursuste kvaliteet tagatud ning inimeste pingutused eesti keele õppimisel annaksid ka tulemuse.
Kas oli halb või hea aasta?
Kristi Rahn
Hinnang aastale 2014 on pigem positiivne. Tundub, et arengud toimuvad õiges suunas.
Volli Kalm
Pigem positiivne hinnang nimetatud kahe olulise strateegia heakskiitmise tõttu. Veelgi positiivsem oleks, kui nimetatud strateegiate rakendamisega kaasneks kasvõi natukenegi bürokraatia vähenemist EL struktuurfondide vahendite kasutamisel ning hariduse- ning teadustööga seotud riigihangete korralduses. Tohutult bürokraatlik asjaajamine on tõsiselt pärssimas teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni Eesti ülikoolides.
Jevgeni Ossinovski
Kindlasti positiivse hinnangu. Eesti haridussüsteem on efektiivsem ja annab kvaliteetsemat haridust kui kunagi varem. Seda kinnitavad ka paljud rahvusvahelised uuringud.
Mis saab 2015. aastal?
Kristi Rahn
Tuleb astuda samme selles suunas, et programmeerimine oleks õppekava osa ja digipädevuste arendamiseks on loodud igal pool võimalused. Koolid vajavad eriti tehnoloogiaalast tuge: vahendite hankimiseks, uuendamiseks ning haldamiseks.
Õppematerjalide osas on vaja muutusi. Tuleks toetada enam selliste paindlike digimaterjalide loomist, mis annaksid võimaluse õpetajatel ise sobivatest tükkidest (lähtudes õpilaste individuaalsusest, klassi eripärast jne) materjale kokku panna. Ka tasuta testimisvõimalused, tasemetööd peaksid muutuma kättesaadavaks ja täidetavaks veebis. Selles osas tuleks riiklikult ja koordineeritult tegutseda.
Eelkõige ootaks stabiilsust hariduselu korrastamisel. Otsused, mis vastu võetakse, peavad olema ka reaalselt elluviidavad ja visioon suunatud võimalikult kaugele. Haridusuuenduste sisseviimisel vajavad koolid abi. Praegu tundub aeg-ajalt, et koolidele vabaduse andmisega mitmetes valdkondades koolipidaja vastutus justkui kaob ära.
Koolipidajad peavad koolivõrgu korrastamisel, õpilaste määramisel jm kooli puudutavates küsimustes arvestama kohalikke olusid, aga ka koolide võimalusi ning eripära. Nt Tallinnas on teatud piirkondades probleemiks määratud õpilaste arv, mille tõttu koolid peavad järjest enam klasse õhtupoolsesse vahetusse panema.
Volli Kalm
Loodan, et 2015 aastal jõuab riigikogu enda poolt heakskiidetud TAI strateegia täitmiseni ning planeerib 2016. aasta riigieelarvesse strateegias planeeritud mahus finantseerimist. Haridusministrile nõuandev kogu töötab loodetavasti välja Eesti teaduse finantseerimise uued põhimõtted, ning haridusministeerium ja partnerid töötavad välja ka kvaliteedil ja tulemusnäitajatel põhineva kõrghariduse finantseerimise mudeli. Samuti ootan, et lõpuks ometi, ehk siis poolteist aastat pärast EL uue eelarveperioodi (2014-2020) algust käivituvad ka EL struktuurfondide vahenditest rahastatavad tegevused. On loota, et teadus- ja arendusnõukogu esitab 2015. aasta kevadel ettepanekud, kuidas Eesti kõrghariduse- ja teadusasutuste võrk kujundada ümber efektiivsemaks, jätkusuutlikumaks ja vähem üksteist dubleerivaks. Ja loomulikult loodan, et ka 2015. aasta suvel taas astuvad parimad gümnaasiumide lõpetajad ja täiendõppijad Tartu Ülikooli.
Jevgeni Ossinovski
Järgmine aasta toob mitmeid põhimõttelisi otsuseid. Näiteks teadus- ja arendustegevuse rahastamise jätkusuutlikkuse ning venekeelsetes koolides eesti keele õpetamise taseme parandamise osas. Samuti tuleb käivitada noorte huvihariduse riiklik toetussüsteem ning otsustada koolikohustuse pikendamine.