Mida toob uus aasta Viimsi vallas?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Viimsi vallavanem Jan Trei.

FOTO: Erik Prozes

Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul panustab Viimsi aastal 2015 elutervele ja mugavale kodukohale. Õpilasi ootavad vallas aga uuest aastast nii tasuta koolilõuna kui ka ühistransport.

«Kohalik elanik hindab oma kodukohta eelkõige selle järgi, kui hubane ja mugav tal seal elada on,» rääkis Trei.  «Viimsi vallas on käinud viimastel aastatel rõõm pikkade sammudega ees ja niiöelda väike mure tagapool kandadele surumas. Rõõm sellest, et meil sünnib väga palju lapsi ning mure, et kuidas leida kõigile tublidele Viimsi lastele lastaia- ja koolikoht. Kindlasti on see kõige meeldivam mure, mis ühel kohalikul omavalitsusel Eestis olla saab,» rääkis Trei.

Eelmisel, 2014. aastal, sõlmis Viimsi vald Haridus-ja teadusministeeriumiga koostöölepingu, mille kohaselt tuleb Viimsisse riigigümnaasium. «Me oleme astunud mitu sammu edasi selle poole, et Viimsi oleks parim paik, kus lapsi sünnitada ja kasvatada. Kodulähedane lasteaed ja kool on selle esmane eeltingimus. Me võime uhkust tunda, et Viimsi on Eesti kõige noorem vald ja kohalik omavalitsus ning me võistleme igal aastal Eesti kõige võimekama valla tiitlile. Meie jõud on noorus,» nentis vallavanem.

Alates 1. septembrist on Viimsi vallas õpilastele ühistransport tasuta ning alates 1. jaanuarist 2015. aastast saavad kõik Viimsi Keskkoolis õppivad gümnasistid tasuta koolilõunat. «Viimsi koolides on aastaid olnud tasuta koolilõuna 1.-9. klassidele. Tasuta koolitoidu pakkumine gümnasistidele on loogiline jätk 1.-9. klasside tasuta koolitoidu varasemast programmist Viimsis. Tuju on parem nii lastel kui ka lastevanematel. Nüüdsest tähendab see ka gümnasistide vanematele õppeaasta jooksul 255 eurot kokkuhoidu,» rõhutas Trei.

Siiski ei mõelda vallas ainult noortele ja noortele peredele. «Me tahame, et vald areneks tasakaalustatult ning kõigil vallaelanikel oleks Viimsis väga hea elada. Kuid mitte ainult – me oleme avatud meelelahutusele ja kultuursele vaba aja veetmisele. Puhkus peab töökusega kaasas käima,» rääkis Trei.

Viimsi värske aukodanik Tõnu Kaljuste, kes koos akadeemik Jüri Martiniga detsembris selle tiitli sai, on Trei sõnul just selles osas väga palju ära teinud.« Nargen Festival on riigipiire ületav kaubamärk. Naissaar ei ole loomulikult ainus Viimsi saar, mille atraktiivsuse kasvu panustame. Prangli ja Keri eelkõige, aga ka kõik väiksemad. Viimsis on saari ja laide kokku koguni 17,» selgitas ta.

Turvaline ja innustav elukeskkond koosneb vallavanema sõnul mitmetest väikestest asjadest, mis moodustavad ühtekokku terviku. Sellel aastal tahame valmis saada Haabneeme staadioni, valmistame ette 144-kohalise Uus-Pärtle lasteaia ehitust, rajame uusi turvalisi kergliiklusteid. Viimsilased on innukad tervisesportlased - terves kehas on ka terve vaim.

«Eraldi tooksin välja Rannarahva muuseumi mitmekülgsed tegevused – näitused, üritused, laadad. Samuti kontserdid, mis toimuvad Viimsi Püha Jakobi kirikus. Eesmärgid on elus olulised, kuid veel olulisem on protsess – tore peab olema kogu aeg, mitte aeg-ajalt. Viimsilased panustavad ka üksteise abistamisse. Viimsi heategevusball erivajadustega laste toetuseks on kujunenud viimsilaste aastalõpu lahutamatuks osaks juba kaheksandat aastat,» rääkis vallavanem.

Viimsist on tema hinnangul saanud terviklik elukeskkond ning konkureeriv tõmbekeskus Piritale. «Loome aktiivselt koostöös ettevõtjatega uusi kodulähedasi töökohti. Hiljutine õnnelikkuse-uuring näitas, et kui inimene tahab õnnelik olla, peab ta elama töökohale võimalikult lähedal, et ei oleks asjatut sõitmist. Viimsisse on tulemas Rimi ja Selver, hiljuti asetasime nurgakivi Eesti suurimale veekeskusele, suvel avati Viimsi Kino, sügisel sai Viimsi SPA laienduse koos pubiga,» tõi Trei välja hiljutisi saavutusi.

Infrastruktuurist kõneldes tõi Trei välja ühe olulise teeremondi: mullu septembris avati pidulikult taastusremondi läbinud Rummu tee, mida kohalikud elanikud olid pikki aastaid oodanud. «Tee jäi taastamata aastaid tagasi, kui piirkonnas vee- ja kanalisatsioonitrasse rajanud ettevõte pankrotti läks. Nüüd sai Rummu tee uue asfaltkatte, rajati teepeenrad, maasse paigaldati tänavavalgustuse reservtorud, piirati haljastust, teostati heakorratöid, korrastati sadeveekaev ja teele paigaldati teekattemärgistus,» tundis vallavanem heameelt.

Tagasi üles