Kuidas kääbik Uus-Meremaa rikkaks tegi

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader filmist «Kääbik: Viie väe lahing»
Kaader filmist «Kääbik: Viie väe lahing» Foto: SCANPIX

Kunagi toitis Uus-Meremaad peamiselt piim. Nüüd toovad leiva lauale kääbikud, päkapikud ja võlusõrmused.

Koos kolmanda «Kääbiku» jõudmisega kinoekraanidele tabas Uus-Meremaad taas turistide uputus, mis turgutab majandust ning aitab teha tasa suurima ekspordiartikli – piima – hinna kukkumise.

Kuus «Sõrmuste isanda» ja «Kääbiku» filmi on osutunud üheks edukaimaks frantsiisiks ajaloos, tuues Warner Brothersile sisse miljardeid dollareid. Ühtlasi on nimetatud linateosed teinud kaugest Uus-Meremaast filmiturismi maailmaliidri, kirjutab Financial Times.

«Kui üritada kääbikufilmide väärtust [meie jaoks] kokku rehkendada, siis ma pakuks 50 miljonit kuni 500 miljonit [USA] dollarit aastas,» ütles Peter Ellis Uus-Meremaa ettevõtlusministeeriumist. «Me teame, et 80-90 protsenti külastajatest on teadlikud sellest, et filmimiskohaks oli Uus-Meremaa ning seega oli toode paljude inimeste silme ees.»

Suurpanga HSBC hinnangul aitas turismindus teha Uus-Meremaast 2014. aastal arenenud maailma «majandusliku rokitähe». Aastane SKT oli mulluse juuni lõpu seisuga 3,2 protsenti, kuigi suurima ekspordiartikli piimapulbri hinnast jäi järele vaid pool.

Kuna kääbikuteema on end aga koos kuuenda filmiga ammendanud, seisab Uus-Meremaa silmitsi ebakindlama tulevikuga – mingil hetkel käib vedru maha. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles