Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium analüüsivad, kas tasub muuta pensioniiga paindlikuks, mis tähendab ühtlasi ka, et inimesel tekiks võimalus pensionile mineku aega ise valida.
Ministeeriumid tahavad pensioniiga paindlikumaks muuta
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
5. jaanuar 2015, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paindlik pensioniiga tähendab ühest küljest seda, et pensioniiga hakkaks automaatselt muutuma teatud näitaja – näiteks oodatava eluea – muutudes, ning teisest küljest kaasneks sellega inimesele ka võimalus ise valida pensionile mineku aeg,» selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.
Ta lisas, et võimalus pensionile mineku aega valida on küll olemas — nimelt ennetähtaegne ja edasilükatud vanaduspension —, kuid see süsteem pole praegu kindlustusmatemaatiliselt õiglane. «Ideaaljuhul peaks inimene saama pensionil oleku aja jooksul keskmise oodatava eluea korral kokku kätte ühesuuruse summa ja sõltumata sellest, mis vanuses ta pensionile läheb. Ehk pensioni suurendamise ja vähendamise koefitsiendid peaksid olema arvutatud teiste põhimõtete järgi kui praegu,» lisas Lillelaid.
Riikliku pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus koostab 2019. aastaks analüüsi vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Samuti esitab valitsus riigikogule vajaduse korral ettepaneku senise vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.
Analüüsiga tegelevad praegu sotsiaal- ja rahandusministeerium. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on sel aastal plaanis mitu arutelu pensioniea üle.
«Tegemist on kogu Eesti ühiskonda puudutava teemaga, mille arutellu soovime kaasata kõik huvitatud osalised,» kinnitas ka Tõnu Lillelaid.
Ta täpsustas, et koostöös sotsiaalministeeriumiga on sõnastatud esialgsed lähtekohad pensionite sotsiaalse ja rahalise jätkusuutlikkuse tulevikuvõimaluste kohta. Nende üle hakataksegi avalikult arutlema.