Arengufondi haridustöörühma koostatud infotehnoloogia ja hariduse raporti järgi on Eestis teadmistepõhise majanduse arendamiseks suur vajadus oskustöötajate, sealhulgas teadlaste ja inseneride järele.
Raport: Eesti vajab rohkem teadlasi ja insenere
26. august 2010, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me vajame rohkem uuendustest innustuvaid, tehnoloogiat tundvaid, interdistsiplinaarselt mõtelda ja probleeme lahendada suutvaid, suhelda oskavaid ja maailma tundvaid ning seal kontakte omavaid inimesi,» seisab raportis.
Raporti kohaselt on praegu umbes kolmandik tööturule asujatest ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta – 14 protsenti noortest ei jätka õpinguid peale põhikooli ja ligi kolmandik peale gümnaasiumi.
«Loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiaõpe (LTT) lõpetajaid on Eestis sama palju kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oluliselt vähem kui Põhjamaades. Eesti õpilaste tulemused on rahvusvahelises võrdluses head, kuid puudu on õppimise rõõmust: vähe lapsi peab koolis käimist toredaks ja õppimist huvitavaks. Samuti on vähe väga heade tulemustega lapsi,» kirjutatakse raportis.
Raporti järgi on Eesti kool viimastel aastatel teinud suuri edusamme, aitamaks nõrgematel toime tulla individuaalse õppekava ja tugiõppe pakkumise kaudu. Samas ei jätku aega, oskusi ega võimalusi tegelemaks andekatega ning pööramaks tähelepanu kõigi laste huvidele ja vajadustele. Arvestades õppijate mitmekesistumisega tulevikus, on individuaalsusega arvestamine eriti oluline.
Eestis, nagu enamikus teisteski maades, kasutavad õpetajad enam traditsioonilisi õpetamisviise, mis on suunatud teadmiste edasiandmisele, mitte ennastjuhtiva õppija kujundamisele. Õpilased aga peavad sellist õpet igavaks, see ei toeta loovust ega reaalse elu probleemide lahendamise oskust.
«Üheks võimaluseks õpet nüüdisaegsemaks muuta, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutus õppetöös, mis aitab arvestada individuaalsust, lõimida eri ainete õpet ja hindamist, muuta õpet interaktiivseks ning seostada seda laste igapäevaeluga. Õpetajate põhiõpe ei anna aga enamasti valmisolekut IKT õppetöös kasutamiseks, ka pole kasu üldistest IKT-alastest koolitustest,» selgub raportist.
Õpetajate hinnangul oleks IKT kasutuseks vaja ennekõike eestvedamist ja innustamist, vastavaid metoodilisi koolitusi, nii tehnilist tuge kui ka üldist toetavat suhtumist ning muidugi aega. Direktorid peavad seejuures tähtsaks eestikeelset õpivara ja tehnilist varustatust. Lisaks koolitustele on sama olulised enese arendamise viisid õppimine kaasõpetajatelt ning osalus aineseltsides või võrgustikes.