Sellest aastast peavad tasuta koolilõunat saama lisaks põhikooliõpilastele ka kõik keskkooli- ja gümnaasiuminoored. Kui aga riigi toetusest kvaliteetseks toiduks ei piisa, kes siis vahe kinni peab maksma?
Kes tasuta lõuna lõpuks kinni maksab?
6. jaanuar 2015, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et gümnasist koolis tasuta süüa saaks, hakkab riik eraldama koolilõunatoetust – 78 senti lõunasöögi kohta – gümnaasiumeid-keskkoole haldavate omavalitsuste eelarvesse. Kas see summa on aga piisav, et pakkuda kvaliteetset toitu? Ja kas need omavalitsused, kes selle rahaga välja ei tule ja peavad koolilõunale juurde maksma, ikka leiavad selleks raha?
Nii võibki juhtuda, et mõnes koolis ei pruugi uuest aastast siiski koolitoit tasuta olla ning lastevanemad peavad juurde maksma.
Olukord pole iga kooli puhul sugugi üheselt selge, ka ei olnud koolid aasta alguseks saanud veel kinnitavat määrust, mis garanteeriks, et kõik hakkabki toimima uue seaduse kohaselt.
Täit selgust pole
Ka omavalitsused ei ole täit selgust saanud. «Seni oleme teadmatuses, kuni esimene arve tuleb. Siis on näha, palju osapooli selles maksmises peab osalema,» sõnas Hummuli valla sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialist Eve Laar.
«Hummuli vald on siiani kompenseerinud gümnasistide koolilõunat 6,40 eurot kuus (õpilase kohta – L. M.) ja esialgu ei ole plaanis seda summat muuta. Ülejäänu maksis lapsevanem.» Ta lisas, et mõnes koolis läheb võib-olla lõuna maksumus pisut suuremaks kui valla ja riigi toetus kokku, kuid see ei ole tema arvates eriti tõenäoline.
Otepää gümnaasiumi õppealajuhataja Anneli Vetka ütles, et nende toidupäeva maksumus uuel aastal on 1,26 eurot. Ta lisas, et nad ei ole veel näinud valitsuse määrust, mis ütleks, et seadusega lubatud summa omavalitsusele ka tuleb.
«Seega ei ole meil ka infot omavalitsustelt, kas nemad selle vahe kompenseerivad või mitte. Võib tulla veel igasuguseid üllatusi. Seepärast ei ole me saanud ka lastevanematele, kes juba detsembri keskpaigast on aru pärinud, mitte mingit konkreetset teavet anda,» rääkis Vetka.
Ta lisas, et siiani on olnud kompenseerimine omavalitsuste lõikes erinev. «Mõni kompenseerib osaliselt, mõni täielikult, mõne puhul on toiduraha olnud tervenisti lapsevanema kanda.»
Tõrva gümnaasiumis on päevaraha kõigest üks euro, seega vahe, mis juurde tuleb maksta, on 22 senti. Kokkulepe on olemas, et kõigi Valga maakonnast kooli käivate õpilaste omavalitsused kompenseerivad selle vahe, õpilase kanda ei jää midagi. Tõsi küll, Tõrva gümnaasiumis käib ka seitse õpilast, kes on kaugemale sisse kirjutatud, nemad maksavad vähemalt sel kuul ise puudutuleva 4,40 eurot.
Kergendus valla rahakotile
Puka ja Tsirguliina keskkoolides on asi selge: neis on tasuta koolilõunat pakutud juba väga pikka aega, ka gümnaasiumiastmes. Seadusemuudatus kergendab veidi vaid omavalitsuse eelarve seisu.
Valga mõlemas gümnaasiumis on samuti õpilastele koolilõuna juba teist aastat tasuta. Lisaks pakutakse neis koolides tasuta hommikuputru, raha selleks tuleb linna eelarvest.
Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubeli sõnul võib küll juhtuda, et mõnel pool seoses seadusemuudatusega arusaamatusi tekib, kuid ta usub, et küllap kõik loksub paika. Valgas jääb tema sõnul põhimõtteliselt kõik samaks, seda just lapsevanema seisukohalt.
«Mulle tundub, et neid koole on vähe, kes küsivad lapsevanema käest raha juurde. Arvan, et suures osas võtavad omavalitsused siiski selle vahe enda kanda,» lisas Tuubel.
Koolilõuna toetust on 2002. aastast makstud aina rohkematele kooliastmetele. Esialgu said seda vaid algklassid, 2006. aastast ka põhi- ja kutsekoolid. Sellest aastast saavad tasuta lõunat ka gümnasistid.
Seadus puudutab enam kui 22 500 gümnaasiumiõpilast, kellel on õigus tasuta koolilõunale samuti, nagu põhi- ja kutsekoolide õpilastel.