/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
«Aktuaalne kaamera» tõi möödunud nädala lõpus esile, et kõik gümnasistid lubatud tasuta koolilõunat ei saa, sest riigi makstav toetus kompenseerib vaid toiduainete maksumuse. Haridus- ja teadusministeerium teatas nüüd, et tasuta koolilõuna ongi enam kui kümme aastat kasutusel olnud kõnekeelne väljend.
Osa koolilõuna maksumusest jääb ikka õpilase ja tema vanemate kanda, sest riik maksab ühe eine pealt 78 senti, vahendas pühapäeval «Aktuaalne kaamera». Kuid koolitoidu lagi näiteks Tartus on 1,36 eurot. Nii tuleb näiteks Miina Härma gümnaasiumi õpilaste lapsevanematel juurde panna 58 senti.
Haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles «Aktuaalsele kaamerale», et poliitiline retoorika on olnud veidi ülepingutatud, kuna tasuta koolilõunat saab gümnasistidele pakkuda vaid koostöös kohalike omavalitsustega. «Riik saab omalt poolt eraldada koolilõuna toetust ja kohalik omavalitsus saab sinna juurde pannes ka tasuta koolilõuna tagada,» rääkis ta.
Tartu linna eelarves aga ei ole gümnasistide lõuna lisatoetamiseks raha ette nähtud. Ministeeriumil pole esialgu andmeid, millised omavalitsused maksavad gümnasistide koolilõunaks lisatoetust ja millised mitte.
Ometi seisab sotsiaaldemokraatide jaanuari parteilehes taas pealkiri «Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski: tasuta koolilõuna gümnaasiumi lõpuni!»
Postimehele teadaolevalt on vähemalt haridusministeeriumis kokku lepitud, et edaspidi enam «tasuta koolilõuna» terminit ei kasutata, vaid räägitakse «koolilõuna toetusest».
Varem on ka ministeerium ise teatanud, et gümnasistid hakkavad tasuta sööma. Näiteks laekus 5. juunil pressiteade pealkirjaga «Gümnaasiumi tasuta koolilõuna eelnõu jõuab riigikogusse» ning 22. oktoobril teade «Minister Ossinovski: seadusemuudatus kindlustab sooja lõuna ka gümnaasiumis».
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi, et «tasuta koolilõuna» mõiste on kõnekeelne väljend, aga seda juba enam kui kümme aastat. Näiteks kasutab seda terminit nii Meremäe kui ka Viimsi vald õigusaktides.
Ka põhikoolilapse sööki toetatakse 78 sendiga ning omavalitsus maksab kinni ülejäänud osa. Ministeerium näeks, et sama skeem toimiks ka gümnasistide puhul.
«Riik annab toetust nüüd igale üldhariduskooli õpilasele koolilõuna tasuta pakkumiseks. Omavalitsused ongi korraldanud selle erinevalt ja enamasti pakutaksegi õpilasele kas väga väikese omaosalusega või tasuta lõunat, millest suurema osa katab ära riiklik koolilõuna toetus,» teatas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva.
Tasuta või mitte?
Sellest, kas seadusemuudatus garanteerib gümnasistidele tasuta koolitoidu või mitte, oli juttu ka enne seaduse vastuvõtmist riigikogus. Opositsioonilisse Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Andrus Saare rõhutas toona, et tegu ei ole gümnaasiumiõpilastele tasuta toiduga. «Tegemist on osalise toetusega – ja rõhk on siin sõnal «osaline». Tegemist on osalise toetusega kohalikele omavalitsustele ja erakoolidele lõuna kompenseerimisel,» ütles ta oktoobris.
Saare sõnul on koolitoidu maksumus olnud arutlusel ka valitsuse ja omavalitsuste esindajate iga-aastastel läbirääkimistel. «Lisaks on omavalitsuste esindajad läbirääkimiste protokollis eraldi ära märkinud, et nad paluvad vältida retoorilist väljendit «tasuta koolitoit», sest see on vale ja eksitav. Poole toidu maksumuse kompenseerimine ei tähenda ka lahtiseletatult tasuta,» märkis ta.
Saare sõnul polegi sellest midagi, kui asjadest räägitakse nii, nagu need tegelikult on. «Oleme vaesed, aga oleme ausad! Kogu laste koolilõunat riik kinni maksta ei jõua, maksab poole,» ütles ta ja lisas, et kokkuvõttes saab enamik omavalitsusi neile seatud ülesandega hakkama ning on koolitoidu pakkumisel riigi otsustest kaks sammu ees. «Aga see ei ole teema, mille puhul riigi esindajatel sobiks ennast omavalitsuste sulgedega ehtida.»
Saare järel läks riigikogu kõnepulti sotsiaaldemokraat Etti Kagarov, kes ütles, et kui 2002. aastal said omavalitsused riigieelarvest tasuta koolilõuna kulude katmiseks toetust algkooliõpilaste ja 2006. aastal põhiharidust omandavate õpilaste toitlustamiseks, siis 2015. aasta jaanuarist saavad lõpuks ka gümnaasiumis õppivad lapsed tasuta koolilõuna.
«Sotsiaaldemokraadid on kolmel aastal järjest teinud riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel ettepaneku võimaldada tasuta koolilõunat ka gümnaasiumiõpilastele. Täna võime kindlad olla, et 22 585 gümnasistile on peagi garanteeritud tasuta lõuna ning nad on võrdsustatud põhikoolide ja kutsekoolide õpilastega,» lausus Kagarov.
Ka reformierakondlane Lauri Luik ütles riigikogu ees, et tasuta koolilõuna laiendamine gümnaasiumiõpilastele on väga positiivne sõnum 22 000 õpilasele umbes 22 000 leibkonnast ning umbes sajale kohalikule omavalitsusele.
Küll märkis ta hiljem, et muudatusega eraldatavad summad on lisatugi omavalitsustele, kes on juba praegu aidanud gümnaasiumiastme koolilõunakulusid kompenseerida. «Alati saab loomulikult viriseda, et summad on väikesed ja raha võiks olla rohkem, aga tuleb tõdeda, et me lähtume riigieelarve reaalsest seisust ja riigi majanduslikust võimekusest. Loomulikult tuleb tulevikus silmas pidada, et need rahaeraldised käiksid ajaga kaasas. Paratamatult läheb elu kallimaks. Vahest peame tulevikus selle juurde tagasi tulema ja korrektiive tegema,» ütles Luik.
Samas kinnitas ta, et igal juhul on tegu positiivse sõnumiga, et riik toetab ka gümnaasiumiastme õpilasi sellega, et vähemalt üks tasuta toidukord päevas on garanteeritud.
Parlament võttis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse vastu 22. oktoobril 80 häälega.