Jevgeni Ossinovski: tegemist pole uue süsteemiga

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Foto: Margus Ansu

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, miks riik omavalitsustega koolilõuna teemat enne seadusemuudatust selgeks ei rääkinud?

Rääkis küll. Esiteks tuleb rõhutada seda, et koolilõuna toetuse laienemine gümnaasiumiastmele võrdsustab sisuliselt põhikooli ja gümnaasiumi osas selle korralduse. Tegemist pole mingi uue süsteemiga. Täpselt seesama süsteem, mis on aastaid töötanud põhikooli tasemel, on nüüd ka gümnaasiumis.

See, et toetus laieneb ka gümnaasiumiõpilastele, oli teada 26. märtsil, kui valitsus astus ametisse. Mõni nädal hiljem kinnitati riigieelarve strateegia, kus selleks oli ette nähtud kolm miljonit eurot.  See kõik oli omavalitsustele teada. Suvel andsin sisse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mis oktoobris vastu võeti. Kohtudes septembris kohalike omavalitsustega, teadsid nad juba ka seda summat, mis neile täiendavalt laekub.

Millal vastav määrus omavalitsustele saadeti?

Ma ei tea täpselt, millal määrus saadeti, aga see, et koolilõuna süsteem rakendub sellisel viisil, nagu see on põhikoolis, oli teada siis, kui ma andsin sisse seadusemuudatuse. Selles, et 1. jaanuarist laekub igale omavalitsusele iga õpilase kohta 137 eurot, polnud mingit uudist. Rääkida sellest, et nad ei saanud seda oma eelarvesse planeerida, pole kindlasti põhjendatud.

Miks ei võta riik kogu koolilõuna maksumust enda kanda nagu on näiteks Soomes?

Sest meil on väga erinev koolikorralduse süsteem. Seda võib võrrelda ka õpetajate palkade küsimusega. Meil on üle 500 kooli kohalike omavalitsuste koolid, see tähendab, et kohalik omavalitsus vastutab koolide eelarve kokkupanemise ja tegevuste eest.

Riik ütleb, et õpetajate palga alammäär on sellele aastal 900 eurot ja me eraldame selle maksmiseks toetust.

Selle, kui palju saab õpetaja palka, otsustab iga omavalitsus ise. Riik ei saa sellesse sekkuda. Ja kui võtta koolilõuna, siis algusest peale on toetus olnud mõeldud toiduainekulude katmiseks.

Me ei sa katta kogu kulu. Kuna me pole kooli omanikud, siis me ei korralda ka seda teenust. Seda saab korraldada väga erinevalt. On koole, kes tellivad söögi, on koole, kus tehakse oma sööklas. Sellest tulenevalt on maksumused väga erinevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles