Päästeameti juht: Laekvere perelt elektri äravõtmine oli vastutustundetu

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti peadi­rektor Kuno Tammearu.
Päästeameti peadi­rektor Kuno Tammearu. Foto: Tairo Lutter

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu peab vastutustundetuks, et aasta alguses Lääne-Virumaal Laekveres tulekahjus hukkunud ema ja kahe lapse majast oli elekter välja lülitatud.

Jaanuari esimesel päeval hukkusid Laekvere vallas Rohu külas majapõlengus 33-aastane naine, viieaastane poiss ja kaheaastane poiss.

«Ma ei saa päästeameti juhina aru, kuidas saab võtta ära voolu perelt, kus on lapsed. Ma arvan, et see on vastutustundetu. Ilma elektrita maja on kohe automaatselt kõrgendatud riskiga,» ütles Tammearu Postimehele.

Päästeameti statistika näitab, et 35 protsendis hoonetest, kus on olnud hukkunuga tulekahjud, pole olnud elektrit.

«Inimene vajab oma majas valgust ja sooja. Kui elektrit ei ole, kasutab ta selleks lahtist tuld ja lahtine tuli on alati ohtlik. Ohutuid küünlaid pole olemas,» nentis Tammearu.

Päästeameti juhi sõnul peaksid omavalitsused ja kõik inimesed mõtlema rohkem selle peale, mida võtta ette taoliste traagiliste sündmuste ennetamiseks. Tammearu hinnangul peaks olema süsteem, mis ei laseks sellistel olukordadel tekkida, et pere peab elama majas elektrita.

«Ma ei taha öelda, et Laekvere vallas sotsiaalabisüsteem ei toimi. Kuid meie sotsiaalne tugisüsteem peaks tegema kõik selleks, et taolist olukorda vältida. Kui me näeme, et elektrit ei ole, on kohe kõrgendatud risk selles eluruumis ja see päädib sellega, et inimesed võivad hukkuda,» lausus ta.

Tammearu sõnul on hea näide omavalitsuse panustamisest inimeste turvalisuse tõstmisele Valga linnas, kus inimestele anti võimalus kolida välja pooltühjana seisvatest kortermajadest ja asuda ümber heas seisus korralikult renoveeritud hoonetesse üüripindadele. Seoses sellega muutus kohe turvalisemaks ka nende inimeste füüsiline keskkond.

«Teine hea näide on Võrumaal Rõuge vallas, kus vallavanem Tiit Toots on juurutanud süsteemi, et igal aastal käiakse kõik valla eakamad inimesed läbi ja kontrollitakse kas tal on suitsuandur ja kas küttekolle on korras. Vajadusel pannakse suitsuandur lakke. Vallas tehti korjandus ja eakatel inimestel tehti vajadusel korda ka küttekolle. Sellega lahendatakse kaks probleemi. Kui küttekolle on korras, annab rohkem sooja ja kütet ei kulu nii palju. Teine on turvalisuse pool,» rääkis Tammearu.

Päästeameti juhi sõnul on selline praktika ka tulemusi andnud ning viimati oli üle 2200 elanikuga Rõuge vallas hukkunuga tulekahu 2008. aasta märtsis.

Tammearu sõnul saavad lisaks kohalikele omavalitsustele inimelude säästmisele kaasa aidata kõik inimesed.

«Kutsun päästeameti juhina inimesi üles märkama ja hoolima sellest, millises olukorras on lähedased ja naabrid. Kõik peaksid küsima endalt, kas ma olen teinud piisavalt, et mu naabril ei oleks halb seis? Kas tal on suitsuandur olemas? See ei kõla hästi, aga tundub, nagu me oleks kokku leppinud, et alkoholi tarbivad inimesed võivadki ära surra. Või et ongi juba nii vana inimene, vahet pole, las minna. Tänane Eesti ühiskond ei saa seda lubada. Kõik inimesed on tähtsad,» lausus Tammearu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles