Iluvõimlemise ilusad ja valusad küljed

Signe Ivask
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsi treenides näitab Carmen Kukk harjutused ja elemendid ise ette. Painduvus ja tehnika pole pärast tippspordiga lõpparve tegemist veel kuhugi kadunud.
Lapsi treenides näitab Carmen Kukk harjutused ja elemendid ise ette. Painduvus ja tehnika pole pärast tippspordiga lõpparve tegemist veel kuhugi kadunud. Foto: Kristjan Teedema

Eestis on iluvõimlemine ennekõike neidude ja tütarlaste spordiala ja sellega tehakse lõpparve üsna tihti enne täisikka jõudmist.

Tartu Tamme gümnaasiumi abiturient Carmen Kukk (18) hakkas Janika võimlemiskoolis iluvõimlemisega tegelema kahe ja poole aastaselt. Ta vanemad otsustasid selle ala kasuks, kuna tüdrukul olid o-jalad ja trennist loodeti probleemile leevendust.

Arusaam, et iluvõimlemine meeldib talle väga, tekkis Kukel viie-kuueaastaselt. Seitsmeaastaselt võttis ta osa oma elu esimesest võistlusest. «Mäletan seda väga hästi, võistlus toimus Keilas, ma sain kolmanda koha, aga medalit mitte, olin väga pettunud, sest see oleks olnud minu esimene medal,» tõdeb ta. Isegi esimene auhind on tal meeles: leivast notsu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles