Üha rohkem üksi elavaid pensionäre leiab end tänapäeval silmitsi dilemmaga: kas võtta oma korterisse kaasüürnik või kolida ise mujale ja üürida kogu korter välja.
Pensionär võtab üürilise
14. jaanuar 2015, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on tähele pannud, et pensionärid sisenevad üüriturule ühel lihtsal järjest enam ette tuleval põhjusel. Kui aastaid tagasi ei hauganud kommunaalkulud inimese sissetulekust veel nii suurt tükki, siis praegu on olmemaksud kasvanud sedavõrd suureks, et tihti ei olegi eakal inimesel muud võimalust kui üüriline võtta.
„Kui vanainimesel on näiteks kolmetoaline korter, mida ta üksi üleval peab, siis sageli ei hakka tal sellele hammas peale. Pensionid ei tõuse paraku nii kiiresti kui elamispinna kulud. Seetõttu ongi ühe toa või terve korteri üürimine üha päevakajalisemaks muutunud,” ütleb kinnisvaraga tegelev mees.
Leping peab olema detailne
Kui otsus korter või tuba üürile anda on tehtud, soovitab Sooman kindlasti igasuguseid suusõnalisi kokkuleppeid vältida. „Lepingusse tuleb üles tähendada ja ära reglementeerida absoluutselt kõik, mis vähegi võimalik. Alustada tuleks sellest, kes üürnik on, mitu inimest korteris elama hakkab, ja lõpetada sellega, mis sellel üüripinnal on lubatud ja mis mitte,” räägib ta.
