Toidutalumatus teeb seedimise raskeks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laktoositalumatus.
Laktoositalumatus. Foto: www.shutterstock.com

Kui inimene kannatab pikemat aega kõhulahtisuse ja gaaside käes ning arstile kurtmine ja rohtude söömine abi ei too, võib tegu olla fruktoosi- või laktoositalumatusega.

Piimasuhkru- ehk laktoositalumatusest räägitakse rohkem, sest seda esineb sagedamini, fruktoosi- ehk puuviljasuhkrutalumatust tuleb harvem ette, kuid seegi võib probleeme põhjustada. Mõnikord esinevad need kaks koos ja sageli on talumatuse põhjus antibiootikumide tarbimine, mis normaalse seedeelundkonna mikrofloora hävitab. Isegi ühekordne antibiootikumide tarbimine on mõnikord fruktoositalumatuse esile kutsunud, mistõttu iga kord tasub arstilt üle küsida, kas need on kindlasti vajalikud või saab ka teisiti tervise tagasi tuua. Teine võimalus elu jooksul fruktoositalumatus saada on ülemäära palju puuvilju süüa, mahla juua ning tihti valmis- või kiirtoitu osta, sest nendeski sisaldub liiga palju suhkrut.

Mõnele patsiendile on arst pannud ärritunud soole sündroomi diagnoosi, aga ka selle puhul tasub põhjust edasi otsida ja juhul, kui fruktoosi- või laktoositalumatust pole uuritud, võibki mure olla just seal.

Fruktoosi- või laktoositalumatuse sümptomid on kõhuvalu, -krambid, -gaasid, väga ootamatult ja kiiresti tekkinud vajadus tualetti minna, kõhulahtisus, aga samas ka kõhukinnisuse perioodid.

Mis on fruktoositalumatus?

Saksamaal Augsburgis tegutseva toitumisnõustaja Ulrike Birmoseri sõnul esineb fruktoositalumatust kergemal või raskemal määral 10–30 protsendil elanikest, kuid kaasasündinud haigusena on see vaid ühel imikul 20 000st. Seega tekib fruktoositalumatus elu jooksul liigselt ravimeid või suhkrut tarbides. Fruktoositalumatus võib esineda eraldi haigusena või kaasneda Morbus Crohni tõve või tsöliaakiaga, mil peensoole limaskest on kahjustunud.

Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti-toitumisnõustaja Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul on tema praktikas juhtumeid, kui ta on omandatud fruktoositalumatust kahtlustanud, kuid Eestis pole seda võimalik diagnoosida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles