Ropka-Ihaste kaitsealast sai aasta keskkonnategu

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ropka-Ihaste kaitsealal Aardlapalus kõrgub linnuvaatlustorn, kust avaneb ilus vaade.
Ropka-Ihaste kaitsealal Aardlapalus kõrgub linnuvaatlustorn, kust avaneb ilus vaade. Foto: Sille Annuk

Keskkonnaühenduste koda valis 2014. aasta olulisimaks keskkonnateoks Tartus ja Tartu külje all asuva Ropka-Ihaste ning Harjumaal ligi 4600 hektaril laiuva Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise, teatas koja koordinaator Kai Klein.

Ropka-Ihaste looduskaitseala, mille moodustamist alustati juba 20 aastat tagasi, võtab enda alla 790 hektarit.

Seal leidub 30 kaitsealust liiki, millest kõige haruldasem on Eestis vaid Tartus ja selle lähiümbruses kasvav pehme koeratubakas. Kaitsealal peatub läbirändel teiste linnuliikide hulgas näiteks tutkas, kes on meil pesitsejana kaduv liik.

Keskkonnasaavutustest hinnati kõrgelt ka MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse tegevust Eestis väljasurnud tuura taasasustamisel ning maanteeameti aktiivsust loomade rände- ja maanteede konfliktkohtade lahendamisel. Rajatud on Eesti esimene ökodukt ning kahepaiksete tunnelid.

2014. aasta keskkonnakirve tiitel anti Eesti keemaiatööstuse liidule, mille kampaania «Meie õnn on meie maavarad» propageeris keskkonnaorganisatsioonide hinnangul äärmiselt keskkonnavaenulikku suhtumist.

Lõppenud aasta negatiivsemate tegudena toodi veel välja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uus arengukava, mis saadab ühiskonnale sõnumi, et riigi mets kavatsetakse asendada puupõldudega.

Läinud aasta halvale poolele läksid ka keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnahariduse rahastamise reeglite ootamatu muutmine avalikkust kaasamata ning Narva bastionite rekonstrueerimise ajal surma saanud nahkhiired ja kahjustatud elupaigad.

Keskkonnaorganisatsioone ühendav Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis aasta keskkonnategu ja keskkonnakirve saajat kaheteistkümnendat korda.

EKOsse kuulub kümme keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti roheline liikumine, Balti keskkonnafoorum, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing Sorex, Läänerannik, Nõmme tee selts, Säästva Eesti Instituut, pärandkoosluste kaitse ühing ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles