Tamsar: alampalga kiire tõus jätaks tuhanded inimesed tööta

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Tamsar
Toomas Tamsar Foto: Toomas Tatar / Postimees

Kuigi madalapalgalistega on ühiskonnas tõsine mure, jätaks selle kiire tõstmine tuhanded inimesed tööta, ütles Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar eilses «Foorumis».

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi välja, et arvestades tööjõu lahkumise kiirust, pole meil ehk enam väga palju aega miinimumpalga tõstmiseks. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar nõsustus: «Madalapalgalistega on meil tõsine mure ühiskonnas.»

Alampalga kiire tõstmine aga annaks viimase sõnul hoobi väikelinnadele, millest päris mitmed on sõltuvad paarist tööstusettevõttest. Kui seal teha sellised muudatused ära, ei tõuse vaid alampalk, vaid kogu palgaskaala. «Siis pannakse tehased kinni,» ütles Tamsar. See toob tema sõnul üsna kiiresti kümneid tuhandeid uusi töötuid ja neist pooled, ehk ilma hariduseta, jäävadki ilma tööta. «Neid tegelikult selle kõrge alampalga eest keegi tegelikult ei taha väga tööle võtta,» tõi liidu juht välja.

Neivelt ütles, et miinimupalga tõstmises tuleb näha ka teist poolt. Ta rääkis, et osales mullu kevadel miinimpalka käsitleval ümarlaual, kus sai teada, et Eestis õpib õmblejaks tuhatkond inimest. Samal ajal räägivad ettevõtted, et maailma konkurentsi arvestades ei saa selles sektoris üle 600-700euro palka maksta. «Küsimus on selles – meil 8 aastat tagasi lubati, et me saame 15 aastaga viie rikkama hulka. Miks seda kooli kohe kinni ei pandud?» päris Neivelt, lisades, et meie kliimavöötmes pole võimalik sellise palgaga ära elada.

Neivelt ütles, et osa firmasid tulebki kinni panna, sest statistika kohaselt lahkub lähema viie aasta jooksul tööturult 44 000 inimest.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt tõi välja, et eelmisel aastal oli palgafondi kasv töötlevas tööstuses üle kümne protsendi – mingil määral on inimesi juurde võetud ja ettevõtete kasum on vähenenud. On muudetud ka struiktuuri, ent edasise muutuse tee on kühmlik – allhanke tegemise asemel tuleb asuda tellija kingadesse. «Sa selle ärimudeli muutusega võtad tegelikult riski, et sa kõrbed,» ütles Kitt.

Kitt ütles, et neil läbi viidud uuringu kohaselt pole ettevõtete struktuur viimase 10-15 aastaga muutunud. «Ärimudel, kus 90ndate lõpul pandi õliga kilusid karpidesse ja viidi Ukrainasse kui palgad tõusid üle 150 euro – 4000 krooni, siis see ärimudel enam ei töötanud,» märkis pangajuht. Täna on heal tasemel puidusektor – see on üks väheseid tööstusharusid, kus me omame mingit loomulikku eelist. «Lihtsustatult öeldult on puit, toit ja põlevkivi need, mida me ise ei impordi,» märkis ta.

Lepik ütles, et järjest enam sõltub Eesti, nagu ka teised riigid, väliskeskkonnast ning kui tööstusi vaadata, siis järjest enam tulevad robotid ja võtavad töö. «See ei ole ulmefilm, see on statistika – tööstuslike robotite maht kasvab kiiresti igal pool,» ütles Lepik. Ta tõi näiteks, et Philips tõi oma kallimate pardlite tootmise tagasi Hollandisse, sest tööjõudu seal enam eriti vaja ei ole. Seetõttu peaks ka eestlane pidevalt keerukamaid töökohti otsima – õmblejat on insenerist raskem asendada.  

Valimistel on aga senisest rohkem keskendutud innovatsioonile, mis peaks lõpuks tooma ka rahalise väljenduse. 

«Kui ma autoga sõidan ja raadiot kuulan, siis on tunne nagu kiirlaenukontoris – igal pool on valimisreklaamid,» leidis  Neivelt.

Ta leidis, et räägitakse ikkagi asjast, mitte ei tehta pelgalt matemaatikat. Kui vaadata programme, on ära tehtud suur ja tõsine töö. «See, et meil madalapalgalisi nii kõrgelt maksustatakse, on väga halb,» leidis Neivelt.

«Kõigepealt see, et ei hakataks täitma kõiki neid valimislubadusi, mis on kokku kirjutatud,» nimetas Tamsar valimiste kõige põletavama asja tema jaoks. Kuigi programmides on väga häid ja sisukaid mõtteid, siis see, mis viiakse inimese ette, meenutab pigem võistlust selle nimel, milline erakond pakub valijale rohkem ilma, et valija peaks selle nimel enam panustama kas tööga või asjade teistsuguse korraldusega.

Kitt ütles, et kõigepealt tuleb uurida, kust tuleb majandusse raha. «Raha tuleb kaupade netoekspordist ehk see, mis me suudame välja müüa ja teenuste pakkumisest,» ütles ta. Oleks vaja vaadata, kes ja kuidas raha juurde toob. On räägitud küll innovatsioonist, aga võiks rohkem.

Majandusekspert Kristjan Lepik ütles, et programme vaadates on näha, et erakonnad tegelevad innovatsiooniteemaga senisest rohkem. «Innovatsioonijuttu on rohkem, ent küll on vähe seda, mis nägu on Eesti majandus kümne aasta pärast,» ütles Lepik.

Neivelt tõi välja, et ükski minister ei lähe kaupu ega teenuseid müüma. Seda teab tegema ettevõtja koostöös ülikoolidega. «Seal on väga vähe, mida valitsejad saavad teha ja öelge mulle üks asi, mis meid segab seda tegemast?» küsis Neivelt palgateemale viidates. Sõltumata sellest, keda valime – tööd tuleb ikka endal teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles