Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) läkitas Eesti avalikkusele pöördumise, milles kirjutab, et pole nõus Päästeameti plaaniga kaotada lisatasu öisel ajal töötamise eest.
Päästjad pole rahul öötöö eest lisatasu maksmise lõpetamisega
18. jaanuar 2015, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olles äsja teavitanud avalikkust päästjate palgatõusust ja enneolematult suurest arvukusest, on Päästeamet nende positiivsete uudiste varjus juba mõnda aega aktiivselt tegelenud töölepinguseaduse ja kollektiivlepinguga sätestatust mööda hiilimisega. Peale asja avalikuks tulemist kõlanud põhjendused ei kõla veenvalt ja tunduvad otsitutena,» kirjeldab EPTAÜ Päästeameti hiljutist käitumist.
Ametiühingu sõnul on Päästeametil plaanis kaotada öisel ajal töötamise eest (see on 22.00-06.00) päästjatele makstav lisatasu, mille maksmise kohustus tuleneb töölepingu seadusest.
Lisaks sellele sisaldub EPTAÜ andmetel öötundide eest lisatasu maksmise kohustus ka 2014. aasta lõpus sõlmitud kollektiivlepingus. «Tõenäoliselt neist dokumentidest mööda hiilimiseks ongi Päästeamet eesotsas peadirektori ja koos siseministeeriumi ametnikega esitanud päästeteenistuse seaduse muutmise eelnõu sellisel kujul,» seisab avalikus pöördumises kirjas.
Lisaks kirjutatakse, et kuigi päästjate ametiühing on korduvalt juhtinud riigikoguliikmete tähelepanu selle eelnõu kahjulikkusele, toimub 21. jaanuaril sellegipoolest eelnõu esimene lugemine. See muudatus ei mõjuta mitte ainult päästjaid, vaid kogu koosseisu, kes on pidevas operatiivvalmiduses- rühmapealikud, operatiivkorrapidajad ja paljud teised.
«Öötundide lisatasu kaotamise mõttekust pole Päästeamet ega selle peadirektor härra Kuno Tammearu suutnud veenvalt põhjendada. Jagatud on arusaamatuid ja umbmääraseid selgitusi, mille järgi soovitavat päästeteenistuse töötasusid muuta võrreldavateks muude valdkondade töötasudega. Kas selleks on tõesti vaja muuta seadust? Kas selleks käis päästeameti juhtkond riigikogu õiguskomisjonis eelnõud kaitsmas? Seda kõike vaid selleks, et muuta päästeteenistuse palgad võrreldavateks?,» küsitakse avalikus pöördumises ning lisatakse, et õhku jääb vaid küsimus, milleks on vaja põhjaliku aruteluta hävitada päästeteenistuse tööõhkkonda. Ametiühingule tundub, et öötasu arvelt püütakse vahendada palgakulu või on olemas mingi kaugemale ulatuv plaan, mida hetkel veel kiivalt varjatakse.
EPTAÜ rõhutab, et ei räägi palgatõusust, vaid soovib säilitada olemasolevat töötasu. «Samuti on raske nimetada Päästeameti juhtkonna sellist tegevust heauskseks. Astume otsustavalt vastu katsetele meie töötasuga mängida,» seisab pöördumises.
Päästeameti peadirektori asetäitja Kairi Rikko vastus avalikule pöördumisele
«EPTAÜ juhatuse kartus päästjate töötasu vähenemisest on asjatu, päästeteenistuja palk kindlasti ei vähene. 2015. aastal tõuseb päästjate töötasu keskmiselt 4,2 protsenti. Kutsume kõiki päästjaid üles mitte kartma oma palga või töötingimuste halvenemist ega kaotama teineteisevahelist usaldust päästeala sees.
Riigikogu menetluses on politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selles on säte, mille kohaselt seaduse jõustumisest alates sisaldab päästeteenistuja põhipalk tasu ööajal töötamise eest. Praegu kehtiva regulatsiooni alusel lisatakse öötasu päästjate põhipalgale.
Muudatuse eesmärk on muuta päästjate töötasu arvestamine lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Nende sissetulekut see ei vähenda. Oluline on märkida, et juhul kui öötasu on arvestatud põhipalga sisse, makstakse kõrgemat tasu ka selle aja eest, mil päästjad öötööd ei tee (õppepäevad, koolitused, tervisekontrollid jms). Ööaja tasu põhipalga sisse arvamine toob Päästeametile kaasa kulude suurenemise hinnanguliselt 20 000 eurot aastas. Muudatusega ei vähene päästeteenistuja palk, kuna tema põhipalgale lisatakse ööajal töötamise tasu.
Päästeameti juhtkond kohtub EPTAÜ-ga regulaarselt ja vastab ametiühingu tõstatatud küsimustele. Ka kõnealust teemat on juhtkond möödunud ja ülemöödunud aastal korduvalt ametiühingu juhatusega arutanud, mistõttu jääb meile selline pöördumine arusaamatuks.»