Mida võiks teada riigikogu valimistest

Väino Linde
, Riigikogu liige, Reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimised
Valimised Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Taas on alanud vaeva, raha ja aega nõudev valimismaraton. President on põhiseadusele tuginedes välja kuulutanud, et riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil. Ja see aeg pole enam mägede taga.

15. jaanuaril lõppes juba liikmekandidaatide registreerimise tähtaeg. Ja nüüd koguneb vabariigi valimiskomisjon 20. jaanuaril, et registreerida esitatud kandidaadid. Vahetult pärast seda saavad nad endale liisuheitmise kaudu numbrid. Kümmekond aastat tagasi, kui kandidaatidele anti numbreid registreerimise järjekorras, oli valimiskomisjonis vahel lausa madinatki. Ikka nimekirjade esitajate soovist olla esimene ja saada väiksem registreerimisnumber. Esimesena registreeritud kandidaat saab nüüdki numbri 101 ja tema nimekiri on valimispäeval kabiinis teistest eespool. Teadjad räägivad, et seegi pidi vahel mõne valija valimiseelistust mõjutama.  

Aktiivne valimisagitatsioon

Eriti oluline päev on 21. jaanuar. Nimelt algab siis aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mille jooksul poliitiline välireklaam on keelatud. See tähendab, et jaanuari alguses üles pandud kirevad valimisplakatid võetakse teede-tänavate äärest jälle maha. Edaspidi võib poliitilisi lubadusi ja kandidaate näha televiisorist, lugeda ajalehest ja kuulda raadiost. Väärib märkimist, et aktiivse valimisagitatsiooni algus tähistab üldjuhul sedagi, et siis tõstab meedia poliitilise reklaami näitamise eest võetavat tasu märgatavalt. Ja miks mitte, kui soovijaid jagub.

Eestis on 12 valimisringkonda ja riigikogus 101 liiget. See viimasena nimetatud arv on kindlaks määratud juba põhiseadusega. On avaldatud arvamust, et meie parlament võiks olla väiksem. Miks mitte, see oleks võimalik. Aga peame meeles pidama, et praegu moodustavad koalitsiooni ehk võtavad valitsusvastutuse minimaalselt 51 parlamendiliiget. Kuid näiteks 71 liikmega riigikogu puhul on meie seaduste, maksude  ja muude riiklike kohustuste kehtestamiseks parlamendis vaja vaid 36 poolthäält. See tähendab, et vaidlusi ja eriarvamusi oleks siis veel vähem.

Vastavalt valimisseadusele on valimiskomisjon jaganud valijate koguarvu riigis esmalt 101ga, seejärel teinud veel paar ettenähtud matemaatilist tehet ja selle tulemusena määranud, et valimisringkonnas number 12 ehk Pärnumaal on riigikokku pääsemiseks jaotada kaheksa mandaati. Iga erakond võis meie ringkonnas esitada kuni kümnest kandidaadist koosneva nimekirja. Pole vaja olla maag, et ennustada nende kohtade pärast üpris ägedat valimisvõitlust. Selles nagu armastuses ja sõjaski võidakse kasutada igasuguseid võtteid.

Millal valida?

Kuivõrd õige valimispäev ei pruugi mitmesugustel põhjustel kõigile valijatele sobida, on ette nähtud kaks eelhääletusvooru. Kõigepealt toimub hääletamine 19.-22. veebruarini 12–20  ainult Pärnus, sedagi vaid ühes jaoskonnas. Aga 23.-25. veebruarini saab valida juba kõigis valimisjaoskondades ja samal kellaajal.  Nendel päevadel saab hääletada oma kandidaadi eest ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

Meile juba tavapärane, kuid mujal maailmas üpris harjumatu on elektroonne hääletamine, mis toimub 19. veebruarist kella 9st kuni 25. veebruari kella 18ni. E-hääletuse turvalisust on nelja aasta tagusega võrreldes veel kindlamaks muudetud.  Kuigi juba kümme aastat tagasi leidis riigikohus, et kogu e-hääletus on põhiseadusega kooskõlas.  

Kes osutub valituks?

See on valimistel alatine põhiküsimus. Valituks osutub see, kellele valijad kõige rohkem hääli annavad, sõltumata sellest, millisel kohal ta nimekirjas oli. Reastatakse ju pärast kõik nimekirjas olnud kandidaadid vastavalt igaühele antud häältele ümber. Kogu valimisnimekiri aga peab täis saama vähemalt ühe kvoodiarvu, mis Pärnumaa ringkonnas oli 2011. aastal 5032 häält. Seekordsetel valimistel see kvoodiarv veidi muutub. Kui kandidaat aga üksinda selle arvu hääli kogub, on ta igal juhul järgmises parlamendis. Seega täidavad erakondade esitatud nimekirjades esimestel kohtadel olevad kandidaadid eelkõige seda rolli, et oma populaarsuse kaudu valijaid üldse hääletama meelitada.

Et kandidaadil  tekiks lootus valimisringkonna nimekirja kaudu riigikokku saada, peab tema poolt hääletama vähemalt kümme protsenti eelnimetatud kvoodiarvust. Kuid suurte erakondade üldnimekirja kaudu võivad teatud juhtudel esimesed 10-15 parlamenti pürgijat sinna jõuda isegi siis, kui nad said igaüks vastavast kvoodiarvust täis viis protsenti.    

Veel väidavad poliittehnoloogid, et valimisnimekirja algsel asetusel on tähtsust nii palju, et valija pilk peatub esmalt kabiini seinal olevate nimekirjade esimese kahe-kolme ja seejärel nimekirja viimase kandidaadi nime juures. Kelle nime ja numbri juurde ristike tehti, selgub alles pärast hääletussedelite ülelugemist. Lähme kõik valima!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles