Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul küsitakse Eestis seaduseelnõude väljatöötamisel huvigruppide arvamust senisest enam, kuid sageli ei võeta tagasisidet arvesse.
Simson: seadusloomes ei arvestata huvigruppide arvamusega
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
24. jaanuar 2015, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nagu näitavad viimased suured seadusmuudatused, eesotsas töövõimereformiga, siis näeme, et huvigruppide kaasamine on olnud probleemne,» ütles Simson Postimehele.
Ta lisas, et taolisi näiteid leiab teisigi, näiteks on pidevalt eiratud kohaliku omavalitsuse esindusorganisatsioonide arvamusi, kuigi kodaniku heaolu saab tagada vaid riigi ja omavalitsuste koostöös.
Eesti õigusloome vajab Simsoni sõnul ennekõike suhtumise muutust. «Paljud seadused on kantud huvist riigieelarvesse raha teenida ja viiakse läbi kiirkorras. Sellega püütakse vältida vastuargumente. Aga kiirustades tuleb eelnõudesse sageli palju praaki,» märkis ta.
Tööd vajavad Simsoni hinnangul ka Eesti õigustekstid, mis ei ole praegu kirjutatud piisavalt lihtsas keeles ja ei ole üheselt mõistetavad.
2014. aasta parimaks seaduseks peab Kadri Simson lastetoetuste tõusu 19 eurolt 45 eurole.
«Halvimad otsused on aga suvisel erakorralisel istungil vastuvõetud maksutõusud. Nende hulgas ka kiiruga läbisurutud seadusmuudatus, mis keelab eriotstarbelise diislikütuse kasutamise kodude kütmiseks alates 1. maist 2015. See seadusmuudatus toob tuhandetele inimestele kaasa väga suure kodukulude kasvu,» lausus ta.
Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja parimaks seaduseks peab Simson põhiseadust, mis on ajale vastu pidanud ning mida on tulnud vähe muuta.
«Halvim seadus on aga tulumaksuseadus, millega on korduvalt mängitud ja ainuüksi sellel sajandil muudetud 89 korda,» lausus ta.