Kui õpetajad on kiuslikud, saavad nad hindeid asendava individuaalne tagasiside abil õpilasi praegusest veelgi enam kiusata, leiab Eesti Väitlusseltsi võistkond tänase online-väitluse lõppsõnas.
Väitlusselts: hinneteta algkool aitab kiuslikku õpetajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täname Aivar Hallerit sisuka ja hoogsa väitluse eest! Nõustume oponendiga mitmete Eesti haridussüsteemi puudutavate probleemide osas. Siiski leiame, et just nende probleemide valguses on hinnete panemine eriti vajalik.
Esiteks leiame, et hinnete panemisele pole ühtegi reaalset alternatiivi. Ristküsitluses ei suutnud oponent seda meile pakkuda. Tõime välja, kuidas individuaalsel tagasisidel on ka hetkel koht koolides, kuid see toimib koos hinnetega. Olgugi et hinne on ainult number, on selle taga ekspertide välja töötatud kriteeriumid, mis mõõdavad lapse arengut ja teisi olulisi näitajaid.
Oponent tõi välja mitmeid murekohti Eesti koolides - õnnetud õpilased, rahulolematud, kiuslikud või totaalses ajahädas õpetajad, ning sidus need probleemid hinnete panemisega algklassides.
Näitasime terve väitluse vältel, kuidas need probleemid on seotud teiste küsimustega - näiteks koolide rahapuuduse ja ülerahvastatusega klassiruumides. Veel enam, näitasime kuidas hindamissüsteemi kaotamine halvendaks olukorda.
Rääkides headest koolidest ja õpetajatest, kes nagunii tegelevad lapse individuaalsete vajadustega, on hinded vaid üks osa tagasisidest ja numbritega hindamine pole probleem.
Kui õpetajad on kiuslikud ja kui individuaalne tagasiside on ainuke tagasisidevorm, saavad nad veel enam selle kaudu õpilasi kiusata. Kui pedagoogidel on puudu ajast, siis ei jõua nad tagasisidet anda. Seega jääb laps ilma nii hindest kui ka sõnalisest tagasisidest.
Oponendi arvates häbimärgistavad hinded lapsi ning mõõdavad vaid tuimi fakte. Leiame, et tõrjutud õpilaste probleem ei ole mitte hinded, vaid õpetajad, kes lapsi tõrjuvad või häbimärgistavad ja hinnete kaotamine seda ei lahenda. Pigem soovivad algkooliealised lapsed ise hindeid saada ning hindest ilmajäämine on häbistav. Teiseks, nagu oleme näidanud, mõõdavad hinded nii teadmiste taset kui ka lapse püüdlusi.
Samuti on hinded hea viis riigil saada tagasisidet koolide ja klasside taseme kohta. Vanemal on just hinnete alusel lihtne mõista, kuidas ta lapsel koolis läheb. Oponenti vaevab hinnete subjektiivsus. Ainult tagasiside on kahjuks veelgi subjektiivsem.
Kokkuvõtteks leiame, et on tervitatav, et lapsevanemate liit näeb hariduses olevaid probleeme.
Kahjuks on riigi ressursid piiratud. Seni, kuni Eesti ei ole maailma rikkaim riik, seni kuni meie klassid on rahvarohked ja õpetajate palgad on madalad, seni, kuni vanematel pole enda laste jaoks aega, on hinded kõige optimaalsem viis lapse arengu mõõtmiseks.
Väitlusseltsi võistkond ei pruugi esindada online-debattides oma seisukohti, tegutsedes eelkõige n-ö professionaalse oponendina.
Pärast mõlema debatiosalise lõppsõnade avaldamist on tänane online-väitlus lõppenud!